Oled siin: Kodurubriik / Uudised / Uudiste arhiiv / Eesti noored on avatud mõttelaadiga

Eesti noored on avatud mõttelaadiga

10.01.2017

Noored lõbutsevad ja naudivad elu. Lasevad asjadel minna. Elavad virtuaalmaailmas ja sotsiaalmeediakanalites. Tahavad pidevalt midagi uut ja huvitavat. Need on asjad, mida noortest sageli arvatakse. Aga kas kõik noored ikkagi on sellised? Mida nad tegelikult hindavad, tunnevad ja vajavad? Millises väärtusmaailmas nad elavad? Et saada nendele küsimustele vastuseid, viis Kantar Emor 2016. aasta kevadel läbi uuringu, kus osales 1089 noort vanuses 15–25 eluaastat (Statistikaameti 2015. aasta andmetel on selle sihtrühma suurus Eestis 158 259 inimest).

 

 

Uuringus kasutati NeedScope’i metoodikat, mille aluseks on C. G. Jungi fundamentaalne ning kogu inimkäitumist kirjeldav psühholoogiliste arhetüüpide kontseptsioon. Selle kontseptsiooni alusel segmenteeritakse inimesed vastavalt nende emotsionaalsetele vajadustele dimensioonidel ekstravertsus–introvertsus ja individualism–kollektivism. NeedScope’i metoodikas kasutatakse inimeste segmenteerimiseks vastavalt nende emotsionaalsetele vajadustele projektiivtehnikaid (pildilist materjali), mitte otse küsimist – see võimaldab pääseda ligi inimeste sügavamatele ajenditele (alateadvuse tasandil). Metoodika on ennast tõestanud üleilmselt enam kui 9000 NeedScope’i uuringu kogemusega.

 

 

C. G. Jungi mudel, mille alusel on käesolevas uuringus segmenteeritud Eesti noored. Mudelile on lisatud universaalsete dimensioonide tähendus Eesti noortele mõeldes.

 

 

 

Mida siis uuring näitas, millised on meie noored? Uuringus kujunesid välja järgnevad kuus Eesti noorte segmenti. Laiendades uuringu tulemusi kõigile Eesti 15–25-aastastele noortele, on igasse segmenti kuuluvate noorte arv järgmine:

 

 

 

Nagu mudelil näha, on meie noored valdavalt kollektiivsed ja nende hulgas on rohkem ekstravertseid, avatust ja vabadust väärtustavaid inimesi.

 

Vaatame nüüd noorte segmente lähemalt, alustades SÕLTUMATUTEST, keda on meil kõige vähem (4%), kuid kelle puhul on tegu maailmamuutjatega – maailmas on selle segmendi arhetüübi esindajaks näiteks Richard Branson. Sõltumatute segmendi kirjelduse peamisteks märksõnadeks on eristumine, julgus, dünaamilisus, aga ka nn vastuvoolu ujumine. Iseenda kohta ütleksid need noored, et aktiivsus ja julgus on nende teine nimi. Nad tahavad avastada maailma ja selle koha pealt jääb Eesti neile väikseks. Elu toimub väljaspool Eestit, nende arust on kõige kõvemad tegijad, artistid ja näitlejad ka mujal.

 

Sõltumatute segmendi noored lähevad kindlasti põnevate väljakutsetega kaasa. Nad on alati valmis uusi asju proovima ja kui nad tahavad midagi saavutada, siis nad seda ka teevad, kuid siin on oluline nii eesmärk kui ka põnev, haarav teekond, viis, kuidas selleni jõuda. Raskused neid noori ei heiduta – raskused on ületamiseks, ning sõltumatutel noortel on selleks piisavalt julgust ja tahtejõudu.

 

Massi järgimine pole nende rida ja neid eriti ei huvita, mida teised nendest arvavad. Nende meelest vastutab igaüks iseenda eest. Raha mängib nende elus olulist rolli ja nad on oma teistest erineva elu jaoks raha teeninud õpingute kõrvalt ning nad tunnistavad, et tahavad materiaalselt kõrgelt lennata. Nende suhtumist haridusse võib kirjeldada sõnadega „parim haridus on elu ise”.

 

ENESEKEHTESTAJATE segmendi esindajaid, keda on noorte seas samuti üsna vähe (5%), iseloomustab enesekindlus, ettevõtlikkus, meeletugevus, ambitsioonid ja kompetentsus. Nende noorte arvates ei saavuta elus midagi, kui ise oma unistuste poole ei pürgi. Eesmärk on oluline. Igal võimalikul hetkel üritavad nad oma unistustele ja eesmärgile lähemale jõuda, soovides korda saata midagi suurt, nagu on saavutanud näiteks Bill Gates või Steve Jobs. Juba kooli ajal proovisid need noored kätt õpilasfirma juhtimisel, hetkel on aktuaalne oma idufirma loomine.

 

Enesekehtestajate segmendi noored on arvamusel, et selleks et suuri asju teha, on vaja laiapõhjalist haridust, aga samas ka väga head reaalainete tajumist. Reaalvaldkondades, näiteks majanduses ja IT-s, on nad juba täna üsna tugevad, kuid tõsisemate kogemuste saamiseks ja maailma tippsaavutustega kursis olemiseks tahaksid nad mõnda aega õppida välismaal. Lisaks tuleks see kasuks tutvuste loomisel.

 

Praegugi hoiavad nad silma peal rohkem sellel, mis välismaa poliitikas ja ärielus toimub, kui sellel, mis toimub Eestis. Neid huvitab, mida suured riigid ja suured mehed teevad – näiteks jälgivad nii Obama kui ka Putini tegemisi. Loodetavasti kuuleme varsti nendest noortest veel!

 

Pea iga kümnes noor (9%) tajub ennast PÜÜDLEJANA. Need noored tunnevad, et pingutavad rohkem kui enamik eakaaslasi, lihtsalt mitte millegi tegemine on nende arvates ajaraiskamine. Püüdlejate segmendi märksõnadeks on edasipürgimine, keskendumine, mõtlemine, süsteemsus, sihikindlus. Kõigel, mida nad teevad, peab olema mõte. Hetkel keskenduvad sellised noored peamiselt hea hariduse omandamisele. Hea haridus tähendab nende jaoks mainekas ja tunnustatud ülikoolis õppimist. Neile ei sobi, kui õpetatav jääb pinnapealseks, nad tahavad detailselt mõista, kuidas asjad toimivad – nende soov on saada eksperdiks oma spetsiifilises valdkonnas. Püüdlejad arvavad, et tehnoloogial on tänapäeva maailmas väga suur roll ja et see on kõigile oluline vahend, kuid nemad tahavad põhjalikumalt mõista ka selle toimimist ja võimalik, et ka osaleda millegi loomises. Miks mitte luua oma tehnoloogiafirma, nagu seda on suutnud teha Zuckerberg, Musk, Jobs või Gates.

 

Püüdlejate segmendi noored on arvamusel, et üks õige Eesti kodanik peab olema kursis ja kujundama endale oma kindla seisukoha nii ühiskondlikel kui ka poliitilistel teemadel. Nad kujundavad oma arvamust selle põhjal, mida loevad ja kuulevad erinevatest allikatest. Lugemine on nende elus üldse väga tähtsal kohal, erinevate teadlaste, kirjanike ja suurte mõtlejate seisukohtade lugemine avardab silmaringi.

 

HOOLIJATE segmendi noored (15%) hindavad väga perekonnaga veedetud aega, nad teevad perega väga palju asju koos: reisivad, käivad looduses, väljas söömas, kinos ja palju muud. Pere on nende jaoks tähtsal kohal ja nad ei kujutaks ette, et peaksid perest pikalt eemal olema. Ka suuremate otsuste puhul peavad nad kindlasti vanematega nõu ja küsivad nende arvamust. Aeg-ajalt unistavad nad, et neil oleks kunagi samasugune tore pere, koer ja maja linnast eemal.

 

Hoolija arvab, et hea haridus on vajalik, sest see tagab tulevikus kindla töö, kuid tähtede poole nad ei pürgi. Ühiskonda saavad nad panustada sellega, et hoiavad ümbritsevat keskkonda ja aitavad seda säilitada – kasulik algatus on näiteks „Teeme ära”, millest nad on ka ise osa võtnud. Neile on oluline sisemine rahu, ei meeldi kiirustamine ja närvilisus või see, kui inimesed peavad ennast teistest tähtsamaks. Nad arvavad, et neil, kellel läheb paremini, on kohustus aidata neid, kellel nii hästi ei lähe – inimesed on kõik võrdsed ja elus võib igasuguseid asju juhtuda. Hoolijale tundub, et maailmas toimub palju koledaid asju ja meediale meeldib neid veelgi võimendada, seepärast üritavad nad uudistesse eriti mitte süveneda.

 

Kõige suurema, SÕPRADE segmendi (41%) noored armastavad vaba suhtlusringi ja seltskonnas olemist. Neil on palju häid sõpru, kellega on tore koos mõnusalt aega veeta. Kui nad ei ole sõpradega koos, siis toimub aktiivne suhtlus Facebookis, Instagramis või Twitteris. Sõprade arvamus ja heakskiit loeb nendele noortele ülimalt palju. Samas on nende jaoks oluline ka pere – nad saavad oma vanematega hästi läbi ja kuulavad, mis vanematel neile öelda on.

 

Sõprade segmendi noored üritavad kõiges hoida positiivset meelt ja neil on oluline olla mina ise – see, kes nad tegelikult on. Inimestes hindavad nad samuti loomulikkust ja lihtsust ning neile ei meeldi teesklemine.

 

Kui tuleviku peale mõelda, siis tahaksid need noored õppida pigem humanitaar- kui reaalaineid, näiteks keeli, psühholoogiat, sotsioloogiat. Õppimise juures ei ole oluline pelgalt eriala omandamine, vaid ka võimalus elada tõelist tudengielu.

 

Suuruselt teise, NAUTLEJATE segmendi (26%) esindaja elu peab olema fun. Nautlejate arust pole mõtet muretseda ja põdeda selle pärast, mis tuleb või mis oli. Mida sa ikka muudad? Elu peab nautima nii palju kui võimalik siin ja praegu!

 

Nautlejatele ei meeldi reeglid ja piirid, nad tahavad olla vabad ning teha seda, milleks hetkel tuju on. Neil on palju sõpru ja nad ei kujuta ette, kuidas saaks olla ilma sõpradeta, sest nemad ongi nautlejate elujõu allikad.

 

Nautlejatele meeldib jälgida, millega maailma staarid tegelevad ja hakkama saavad. Kollasest meediast leiab põnevaid uudiseid, mida ka sõpradega Facebookis jagada. Nautlejad armastavad ostlemist ja allahindlusi! Nad on ka väga hästi kursis, mis on hetkel moes – välimus on neile väga oluline. Nagu juba mainitud, nautlejad tuleviku pärast ei muretse. Hariduse saamise juures on oluline, et õppimine ei oleks liiga igav või keeruline ja et oleks ikka kohti, kus pidutseda, ja inimesi, kellega koos mälestusi luua.
 

 

 

Kas rahvuse osas on erinevusi, kas ja kuivõrd on eesti ja vene noored erinevad, sarnased?

 

 

 

Uuring näitas, et vene noorte seas on mõnevõrra rohkem enesekehtestajaid ja püüdlejaid, ehk pingutusele, eesmärgile ja saavutustele orienteeritud inimesi, kes näevad ja otsivad enda jaoks suuremat perspektiivi ja võimalusi.

 

Ei ole saladus, et selleks, et Eesti ühiskonnas läbi lüüa, peavad vene noored rohkem pingutama (võtame kas või gümnaasiumis võõras keeles – eesti keeles – õppimise), mis juba iseenesest häälestab endale eesmärke seadma ja neid saavutama. Samuti suurendab see nende konkurentsivõimet ja lubab tulevikus näha enda jaoks laiemaid läbilöögivõimalusi.

 

Vene noorte seas on ka rohkem nautlejaid, mis ei ole ka üllatus – loomult on vene inimesed üldse ekstravertsemad, pingevabamad, rohkem vabale ja aktiivsele suhtlusele avatud, ning see peegeldub ka noortes.

 

Erinevus rikastab ja meie noored on erinevad – ei ole olemas nn ühte, stereotüüpset noort, siiski on teemasid ja aspekte, mis kõiki meie noori ühendavad. Üks nendest teemadest on tervise eest hoolitsemine, mis on oluline enamikule noortele – kui võiks arvata, et nooruse tõttu pole terviseteema oluline ja võib vabalt elu põletada, siis tegelikkuses päris nii see pole. Rohkem kui kaks kolmandikku noortest peab tervist enda jaoks juba praegu oluliseks, isegi kui see ei pruugi tegelikus käitumises väljenduda.

 

Üsna ühtmoodi väärtustatakse ka hariduse saamist – see on noorte arvates oma tulevikule mõeldes oluline. Eespool nägime, et hariduse mõiste ja mõte on erinevate noorte jaoks erinev – kes tähtsustab seda ilmselt n-ö paberi pärast, kes soovib saada teadmisi, oskusi või laiendada silmaringi –, kuid hoolimata sellest arvavad pea kõik noored, et haridus võiks kindlustada korraliku töö.

 

Perekonna, lähedaste tugi ja arvamus on enamikule noortele oluline. Ka arvamusliidriteks või isikuteks, kelle arvamus tõeliselt korda läheb, peetakse ülekaalukalt vanemaid ja peret. Ka sõpruskond mõjutab noorte arvamust ja käitumist. Kuulsaid isikuid toodi arvamusliidritena välja vähe, sel juhul nimetati eelkõige välismaa ettevõtjaid ja visionääre, nagu näiteks Bill Gates ja Steve Jobs, või Eesti ja välismaa poliitikuid, näiteks Ilves, Obama ja Putin.

 

Kui võrrelda noori täiskasvanutega (vanemad kui 25 a), siis täiskasvanute hulgas on oluliselt rohkem individualismi esindajaid (28% vs. 18%, joonis 1) – julgus eristuda ning enesekehtestamis- ja saavutusvajadus arenevad inimese vanemaks saades (Eesti arhetüüpide uuring, 2014, Kantar Emor). Samas on täiskasvanud oluliselt introvertsemad kui noored. Olles avatumad, iseloomustab noori suurem tolerantsus erinevate kultuuride ja vähemuste suhtes. Võrdõiguslikkus on nende jaoks oluliselt loomulikum kui täiskasvanutele ja nad ei tee sellest numbrit, pigem on arvamusel, et tolerantsus on see, mida täiskasvanud võiksid noortelt õppida.

 


 

ALLIKAD
Jung, C. G. (1934–1954), The Archetypes and The Collective Unconscious, Collected Works, 9 (1) (2 ed.), Princeton, NJ: Bollingen (published 1981)
Kantar Emor. (2016). Uuring „Eesti Noored 2016“ Kantar Emor. (2015)
Uuring „Miks me oleme need, kes me oleme? Eesti arhetüübid“
 

 

 

Avaldatud Eesti noorsootöö ajakirja MIHUS talvenubris 2017.

 

 

Tatjana Kriger
Kantar Emori uuringuekspert
tanja.kriger[at]emor.ee

 

 

Kontakt | RSS | Telli uudised e-mailile | Sisukaart

Copyright Kantar Emor 2017