Jälgides tööandjatele suunatud ootusi juba 6 aastat, oleme näinud, kuidas elu sunnib prioriteete mõtestama - kui omal ajal olid töötaja jaoks esmatähtsad ahvatlev palk ning põnev töö, siis nüüd hindab ta hea tööandja juures viimase võimalust pakkuda stabiilset tööd.

Koos prioriteetide muutumisega on muutunud ka töökoha eelistused - kui enne kriisiaega oli hinnatud tööandja pangandussektorist, siis viimastel aastatel on mainekamaimaks hinnatud energia turul olev liider.

Eesti ees seisev väljakutse on vananev ja vähenev rahvastik - seega on meie lähema kümne aasta mure, vaatamata tänastele oludele, piisavate töökäte leidmine. Et olla tulevikus tööandjate konkurentsis tugeval positsioonil ning ennetada Eesti tööjõu voolamist teistesse vananevatesse lähiriikidesse (nt Soome, Rootsi), on ka praegu oluline teada potentsiaalsete töötajate ootusi ja panustada organisatsiooni maine kujundamisel just nendesse aspektidesse. See on investeering tulevikku. 

Seetõttu hindab TNS Emor Tööandjate maineuuringu järjepidevust. Vastavalt ümbritsevatele oludele on uuringu teemaderingi lisandunud päevakajalisi küsimusi, et väljendada meeleolusid tööjõuturul:

• Töötajate ootused töökohale - sh nii pehmed tegurid kui ka palgaootus; ettevõtetes toimunud tööjõukulu kärbete kommunikatsiooni edukus (st kuivõrd töötajad tunnevad, et paratamatus sundsituatsioonis on tööandja käitunud inimestega võimalikult arvestavalt); lisaks töötavate inimeste pühendumus oma tööandjale võrdluses eelmiste aastate ning Euroopa keskmisega.
• Töökoha valiku kriteeriumid -  ettevõtte edukus, tegevusala arengupotentsiaal, head karjäärivõimalused, paindlik tööaeg, konkurentsivõimeline palk, stabiilne töökoht vms.
• Eesti eelistatumad tööandjad- kus töötamist võiks kaaluda, mis on esimene eelistus (etteantud nimekirja alusel 50 suuremast tööandjast, koos võimalusega lisada omapoolne eelistus).
• Valitud tööandjate maine - uuringuga liituvate tööandjate maine kuue erineva maineparameetri alusel võrrelduna era- ja avaliku sektori mainega üldiselt: töö sisuline huvitavus, tööõhkkonna avatus, arengu- ja koolitusvõimalused, ettevõtte edukus, palgatase, hoolimine töötajatest rasketel aegadel.

Uuring viiakse läbi kahes sihtrühmas:

1. juba töötavate inimeste seas,
2. tööturule sisenevate noorte, kõrgharidust omandavate tulevaste spetsialistide seas.

Töötavate inimeste uuring hõlmab üle-eestilist esinduslikku valimit erinevatel tegevusaladel ja ametipositsioonidel palgatöötajatena leiba teenivatest inimestest. Uuringu käigus küsime 400 palgatöötaja arvamusi ja hoiakuid. Uuringu korraldame telefoniküsitlusena.

Tööturule sisenevate noorte uuring hõlmab kümnes suuremas kõrgkoolis tehnilistel, loodusteaduslikel või majanduse ja juhtimise erialadel õppivaid diplomi- ja bakalaureuseõppe viimase aasta tudengeid ning magistriõppes õppijaid. Uuringu korraldame veebiuuringuna.

Uuringu tulemused esitame analüütilise aruandena PowerPoint-formaadis, mis sisaldab kokkuvõtlikke üldistusi ja põhijäreldusi uuringutulemustest illustreerituna joonisdiagrammidega. Aruandes võrdleme uuringu tulemusi eelmise aasta tulemustega ja toome välja olulisemad muutused.

Ajakava

Värseimad andmed: juuni 2012.