Oled siin: Kodurubriik / Uudised / Uudiste arhiiv / Eestlane on pigem looja kui lammutaja ja mässaja

Eestlane on pigem looja kui lammutaja ja mässaja

02.04.2015

Ameerika poeet Maya Angelou on öelnud: “Ma olen õppinud, et inimesed unustavad, mida Sa oled neile öelnud. Inimesed unustavad, mida Sa oled neile teinud, … kuid inimesed ei unusta kunagi, kuidas Sa panid neid tundma.”
Meie eelistuste ja valikute algsed põhjused ei ole enamasti ratsionaalsed, meid ajendavad tegutsema emotsioonid – seda sageli teadvustamata tasandil – ning ratsionaalne on vaid meie tagantjärele põhjendus oma tegevusele, valikutele ja eelistustele. Emotsioonid ei ole arvamused, hoiakud ega väärtushinnangud, vaid midagi oluliselt sügavamat ja ürgsemat.

 

 

Juba eelmise sajandi alguses tuli analüütilise psühholoogia rajaja C. G. Jung välja arhetüüpide ideega. Tema poolt on tulnud ka terminid „ekstrovert“ ja „introvert“, mida kasutatakse laialdaselt ka tänapäeval – me ei kahtle ju selles, et on meie ümber nii väljapoole suunatud energia ja emotsioonidega inimesi (ekstroverte) kui ka sissepoole suunatud energia ja emotsioonidega inimesi (introverte). Samuti tõi Jung välja, et on olemas nii naiselik alge kui ka mehelik alge, millest esimene tähendab vajadust kuuluda ja hoolida ning teine ennast kehtestada ja domineerida.

 

Emotsionaalsed vajadused on universaalsed ja ajas kestvad, samas väga raskesti mõõdetavad, kuna nad on tihti alateadlikul tasandil ja keeleliselt raskesti väljendatavad. Emotsionaalsete vajaduste mõõtmiseks on välja töötatud erinevaid mudeleid ja üks neist on Jungi lähenemisel põhinev kuue emotsionaalse arhetüübi mudel, mida oleme kasutanud ka Eesti inimeste emotsioonide uurimisel.

 

Millised emotsionaalsed vajadused juhivad kõige enam Eesti inimesi? Kas me tahame tunda kuuluvust ja kanda teiste eest hoolt või tahame ennast kehtestada ja tunda võimu? Kuidas jagunevad Eesti inimesed neisse kuude arhetüüpi ja mis neid arhetüüpe iseloomustab? 

 

Vastavalt TNS Emori poolt sel aastal läbi viidud uurimusele näeb Eesti elanike emotsionaalne minapilt välja järgmine: 5% on arhetüübilt Mässajad, 11% Elutargad, 12% Kehtestajad, 22% Nautlejad, 24% Kuulujad ning 26% Hoolijad.

 

Mässaja, Kehtestaja ja Elutarga arhetüübid esindavad individualistlikke vajadusi. Hoolija, Kuuluja ja Nautleja esindavad sotsiaalseid vajadusi. Kõige ekstravertsemad on Nautleja ja Mässaja ning introvertsemad on Hoolija ja Elutark. Eestis domineerib sotsiaalne pool – soov kuuluda, hoolida ja nautida. See tulemus läheb lahku sellest, mida Eesti inimestest tihti arvatakse. Pigem peetakse meid individualistideks, kehtestajateks ja saavutajateks. Vaatame täpsemalt iga arhetüübi sisse ja selleks on oluline silmas pidada, et ükski tüüp ei ole oma olemuselt halvem kui teine. Need arhetüübid lihtsalt eksisteerivad koos oma positiivsete ja negatiivsete omadustega.

 

Mässaja – olles kindel ekstravert ja individualist, julgeb ta vastu võtta riske ja minna pea ees vastu uutele väljakutsetele. Ta on võitlushimuline, ujub vastuvoolu ega järgi massi ning teda ka ei huvita, mida teised temast arvavad. Selliste emotsionaalsete vajadustega inimesi on Eestis kõige vähem.

 

Kehtestaja – kindla individualismi esindajana, soovib ta ennast kehtestada ja tunda teiste üle võimu – eesmärk pole teistest lihtsalt eristuda, vaid olla neist üle. Soovib elada „laia kaarega“ ja maitsekal tagasihoidlikkusel ei ole kohta.
Elutark – olles puhas introvert ning ka individualist, on ta tõsine, mõtlev ja keskendunud. Ta on võimekas ja omab oma tegevuste üle kindlat kontrolli. Otsuste vastuvõtmiseks soovib olla põhjalikult informeeritud ja teadlik.

 

Hoolija – introvertse, aga osalt sotsiaalse poole esindajana taotleb ta elus tasakaalu ja rahulolu. Ta tunneb vastutust ja kannab hoolt nii ühiskonna kui ka oma lähedaste eest. Selliste emotsionaalsete vajadustega inimesi on Eestis kõige rohkem, milles võib peituda ka meie rahva draama. Ühiskond dikteerib ja nõuab meilt tihti teistsugune olemist, kui me emotsionaalselt soovime või vajame. Väikese riigina oleme me pidanud pidevalt enda eest seisma ja ennast tõestama, mis ei ole alati kooskõlas meie emotsionaalsete vajadustega. Suurem soov oleks elada iseendaga harmoonias ja mitte kellelegi midagi tõestada. Sotsiaalpoliitika rõhutamine ja sotsiaalalgatuste (Toidupank, Koolikiusamise vastu, Tagurpidi Lavka jne) rohkus on tõestus ilmselt selle kohta, et soovime elada oma tõeliste emotsionaalsete vajadustega rohkem kooskõlas.

 

Kuuluja – nagu nimigi ütleb, siis kõige sotsiaalsem ja seltskondlikum arhetüüp. Väga sõbralik, abivalmis ja soe. Hindab loomulikkust ja sundimatust. Hindab lihtsust, varasemat kogemust ja traditsioone. Ka selle vajadussegmendi esindajaid on Eestis palju (neljandik). Aktiivsem kogukondlik tegevus, oma traditsioonide ja juurte juurde tagasitulemine on selge tõestus selle vajaduse olemasolust.

 

Nautleja – väga ekstravertse ja sotsiaalsena on ta naudingute ja lõbujanuline. Ta on spontaanne ja võtab ühe päeva korraga. Otsib elamusi ja tahab tunda elu iga oma rakuga. Tahab olla vaba ja piirideta ning avastada maailma. Taaskord Eesti inimestele üsna omane vajadus. Selle vajaduse olemasolu reedab ka Eesti inimeste suurem avatus maailma asjadele – meelelahutus, kultuur, keeled, reisimine ja kogemuste otsimine mujalt. 

 

Eesti inimeste minapilt viitab sellele, et me soovime eelkõige midagi luua või üles ehitada, mitte lammutada või millegi või kellegi üle võimutseda. Meile läheb rohkem korda tasakaal nii sisemiselt kui ka suhetes teiste inimestega ja keskkonnaga. Samas tahame me ka kuhugi kuuluda ja olla lihtsalt õnnelikud.

 

Rahvaste minapilt kujuneb kui mitte aastatuhandete, siis vähemasti aastasadade, aastakümnete jooksul ja ajalooline taust on siin kindlasti üks tugevamaid mõjutajaid. Kuna eestlastel on tulnud läbi elada mitmeid „lammutamisi“, siis sellest võib tuleneda ka meie kalduvus tasakaalu ja rahu otsimise suunas.

 

Kindlasti on võimalik poliitikatega rahvuste minapilti muuta, aga see nõuab äärmuslikke meetmeid. Näiteks võib tuua Ukraina, kus kindlasti see minapilt viimase aja sündmuste valguses on mingis suunas muutuma hakanud (arvatavasti domineerimise, kehtestamise ja mässumeelsuse suunas). Kindlasti suurendavad sellised suured raputused vähemasti teatud ajaks patriotismi ja mässumeelsust, seda oli näha ka Eesti iseseisvumise ajal.

 

Eelnevalt sai vaadatud otsa Eesti elanike minapildile, kuid nagu me teame, on Eesti elanike seas ka suur hulk vene rahvusest inimesi. Kas nende minapilt erineb oluliselt eestlaste omast? Selgub, et mitte väga oluliselt. Peamine erinevus seisneb selles, et venelaste seas on mõnevõrra rohkem Kuulujaid, aga ka Kehtestajaid. See ei ole üllatav, sest vene rahvas on alati olnud rohkem kollektiivne ja ekstrovertsem. Teiselt poolt on vene inimesed alati olnud rohkem hierarhiat, autoriteete ja staatust hindavad. Ka soorollid on venelaste seas oluliselt rohkem paigas (Kuuluja segment on naiselikuma alge segment ja Kehtestaja meheliku alge segment). Seda näitas hästi ka Kooseluseaduse toetusmäär venelaste ja eestlaste võrdluses – kui eestlastel sõltus toetus tugevalt vanusest (mida noorem, seda suurem toetus), siis venelaste seas oli see ühtlaselt pea nullilähedane.

 

Aga kuidas näevad eestlased Eesti venelasi ja kuidas Eesti venelased eestlasi? Eestlased tajuvad Eesti venelasi mässumeelsematena ja kehtestavamatena. See on sarnane sellele, kuidas Eesti inimesed näevad Venemaa inimesi. Selline taju tuleneb ilmselt ajaloost, aga samas ka viimase aja sündmustest (Venemaa-Ukraina). Eesti venelased tajuvad eestlasi väga introvertsetena – kas Elutarkadena või Hoolijatena. Mida ilmestab hästi vanast heast anekdoodist tuntud „gorjatšije estonskije parni“. Emotsionaalsetelt vajadustelt on nii eestlased kui ka venelased üsna sarnased, kuid tajume üksteist erinevalt. Kas selline erinev teineteise tajumine võiks olla üheks põhjuseks, miks me ei suuda tihti üksteist mõista ja omavahel häid suhteid luua? Tundub, et me läheneme üksteisele kui vastanditele, mis ei lubagi luua kuigi häid suhteid. Aga kui läheneks samamoodi kui iseendale, sest me oleme ju sarnasemad kui arvame?
 

TAUST:
Tegu ei olnud tavapärase küsitlusega, kus inimeste käest küsitakse otse nende arvamusi ja hoiakuid. Selleks et pääseda ligi emotsioonidele, kasutasime projektiivseid tehnikaid (valideeritud pilte, pildikomplekte, mis väljendavad kindlaid emotsioone). Uuringus osales 506 Eesti elanikku vanuses 15-74, valim oli esinduslik Eesti elanikkonna suhtes selles vanusegrupis. Näost näkku intervjuud toimusid vastajate kodudes.
 

 

Artikkel on avaldatud Maalehe paberväljaandes ja veebis 2.04.2015.

 

 

Kaidi Reedi
TNS Emori uuringuekspert

Tanja Kriger
TNS Emori uuringuekspert

 

 

Kontakt | RSS | Telli uudised e-mailile | Sisukaart

Copyright Kantar Emor 2017