Oled siin: Kodurubriik / Uudised / Uudiste arhiiv / Eestlaste ja muulaste usk tulevikku erineb

Eestlaste ja muulaste usk tulevikku erineb

10.05.2007

Eestlased usuvad, et eesootav aasta annab pigem põhjust rahuloluks, muust rahvusest inimesed leiavad, et elu muutub kehvemaks, selgus vahetult pärast pronkssõduri teisaldamist tehtud TNS Emori uuringust.

Parema tuleviku ootuses elab 47 protsenti eesti rahvusest inimestest, 35 protsenti muulastest leiab aga, et elu läheb järgneva aasta jooksul kehvemaks. Kõige rohkem usuvad paremasse tulevikku väiksemates linnades või maal elavad inimesed ja kõrgharidusega küsitletud.

Millised on Teie lootused seoses eelseisva 12 kuuga? Kas järgneva 12 kuu jooksul läheb elu Eestis paremaks, halvemaks või jääb samaks?

Allikas: TNS Emor Catibuss

Keskerakondlasest riigikogu põhiseaduskomisjoni aseesimees Evelyn Sepp leidis, et küsitlus näitab ilmselt pigem lühiajalist rahulolu valitsuse põhjustatud sündmustega, mitte aga pikemaajalist ootuste nivood.

"Selge on üks - ühiskond on rahvustunnuse alusel lõhki mis lõhki,"ütles Sepp. "On üpris tõenäoline, et tagasilöögid näiteks majanduselus jõuavad peatselt paljude inimesteni, ja iseasi on see, kas täna positiivsete ootuste lainele meelestatud eestlased siis ka veel deklareerivad uhkuse või "kättemaksu" hinnaks piltlikult kas või kartulikoorte söömist."

Sepa hinnangul ei maksa unustada, et praegused Euroopa partnerite toetusavaldused on paljuski diplomaatiline retoorika hiljutiste rahutuste tagajärgede likvideerimisele. Nende tagant ei maksa otsida suurt heameelt või heakskiitu mässu põhjustanud sündmustele.

Sotsiaaldemokraatide riigikogu fraktsiooni esimees Eiki Nestor lootis seevastu, et arvud on poole aasta pärast rõõmustavamad.

"Küsimärkidele, mis viimase aja sündmustega õhku jäid, tuleb aja jooksul vastused anda," tõdes Nestor. "Igaüks võib ilmselt öelda, et meie vajalikud struktuurid toimivad, aga teisalt tuleb anda inimestele tagasi usk, et hauatähistest või mässust eri moodi aru saavad inimrühmad saavad teineteise kõrval rahulikult elada."

82 protsenti eestlastest hindab peaminister Andrus Ansipi tegevust alates 26. aprilli sündmustest väga heaks või pigem heaks. Muulastest mõistis Ansipi tegevuse hukka 84 protsenti vastanuist, vaid 6 protsenti kiitis selle heaks.

Väga heaks ei pidanud Ansipi käitumist ükski usutluses osalenud muulane, kuus protsenti pidas peaministri käitumist pigem heaks. Tallinna linnapea Edgar Savisaare tegevuse mõistis hukka 81 protsenti eestlastest.

Üle-eestiline uuring viidi läbi 2-5. maini, selles osales 501 Eesti alalist elanikku vanuses 15-74 aastat.

Tuuli Koch artikkel avaldati 10.05 2007 "Postimehes"

Kontakt | RSS | Telli uudised e-mailile | Sisukaart

Copyright TNS Emor 2014