Oled siin: Kodurubriik / Lahendused

TNS Emori erakondade reitingute mõõtmise metoodika alates 2015. aastast

Alates 2015. aasta jaanuarist kasutab TNS Emor erakondade reitingute mõõtmisel uuendatud ja kaasajastatud omnilähenemist, mille  eesmärgiks on suurendada vastajate võrdseid võimalusi uuringuvalimisse sattumisel. Inimeste eluviis on muutunud liikuvamaks, vaid kodudes on üha raskem kohata kõiki sihtrühmi. Uus omnimetoodika arvestab inimeste muutunud elulaadi, andmeid kogume nii tahvelarvuti abil tehtavate intervjuudega vastajate kodudes (nn TAPI näost näkku intervjuud) kui ka veebiintervjuudega (nn CAWI intervjuud). Vastajad on leitud mitmeastmelise juhuvalikuga, nii personaalintervjuudele vastajad kui ka veebiintervjuudeks eelvärvatud vastajad. Juhuvalim on esinduslik Eesti valimisealiste kodanike suhtes ja uuringute tulemused on võrreldavad TNS Emori varasemate erakondade reitingute seiretega.
 
TNS Emor testis ja valideeris omnimetoodikat kogu 2014. aasta jooksul. Meie otsus jätkata alates jaanuarist 2015 erakondade reitingute seiret omnimetoodikaga on põhjalikult kaalutud otsus ja  kooskõlas uuringutööstuse üldiste rahvusvaheliste trendidega, kus üha suurema osatähtsusega on kombineeritud mudelid ja veebiintervjuud.
 

Igal meetodil on omad tugevused ja nõrkused ning nende konkreetne sobivus sõltub uuringu teemast, intervjuu pikkusest, sihtgrupi leidmise raskusest jne. Valimiseelsetes ja erakondade reitingute uuringutes on kõik meetodid suhteliselt samaväärsed – oluline on iga meetodi puhul selle asjatundlik ja kvaliteetne kasutamine. Näiteks 2014. aasta septembris toimunud Šotimaa iseseisvusreferendumi eelsed uuringud andsid sõltumata meetodist üsna sarnaseid tulemusid, kui võrrelda täpselt sama küsitlusperioodi tulemusi (ja elimineerida „ei oska öelda“). Šoti kogemus näitas, et kõige täpsemad valimiskäitumise prognoosid tehti toetudes veebiintervjuudele ja paneelvalimile. Edu tagas paneelvalim ning veebiintervjuude meetodi paindlikkus ja kiirus – see võimaldas hääletamispäeva hommikul mõõta viimase hetke hoiakute muutusi ja teha paari tunni pärast ehk hääletamispäeva lõunaks kõige täpsem prognoos. Eestis oli 2014. aastal kodus interneti kasutamise võimalus 89%-il 15–65-aastatest ja 65–74-aastaste hulgas oli see 49% (allikas: TNS Emori seireuuringud, valimis 12 000 vastajat).

 

Erakondade reitinguid  mõõdab TNS Emor jätkuvalt küsimusega: "Kui homme toimuksid Riigikogu valimised ja sinna kandideeriksid toodud erakonnad, siis kelle poolt Te hääletaksite?" Mõõdetakse nende erakondade reitinguid, kes on Äriregistris registreeritud tegutsevatena ja on kandideerinud viimastel valimistel või kavatsevad seda teha. Küsimusele vastavad valmisealised EV kodanikud vanuses 18–74 aastat ning see küsimus mõõdab, milliseid erakondi valimisealised EV kodanikud Riigikogus näha soovivad.  
2015. aasta uuringutulemused on võrreldavad varasemate aastate seirete tulemustega.
 

 

© AS Emor. Uuringute teave on autorikaitse objekt, kõik õigused kuuluvad AS Emorile.

Erakondade toetust saab näha siin.

 

 

Lisainfo: Aivar Voog
TNS Emori uuringuekspert
aivar.voog[at]emor.ee
 

 

  Erakondade reitingute uuringus jaanuaris 2015 intervjueeriti tahvelarvutitega 446 inimest nende kodus ja 1163 inimest küsitleti veebiintervjuudega, kokku analüüsiti omnivalimis 1609 vastaja teavet. Andmekogumine toimus: 15.01.–21.01.2015.

 

 

TNS Emori erakondade reitingute mõõtmise metoodika kuni 2014. a

 

AS Emor mõõdab erakondade reitinguid alates 90ndate algusest. 2001. aasta algusest kuni 2014. aasta lõpuni mõõtsime erakondade reitinguid järjepidevalt kaks korda kuus. Kasutasime selleks CAPI-bussi küsitlusi, kus ühel ajaperioodil intervjueeriti 550 vastajat nende kodudes ja ühe kuu jooksul intervjueeriti 1100 Eesti alalist elanikku vanuses 15+ (alates augustist 2012, eelnevatel perioodidel moodustati valim 15–74-aastastest). Vastajate leidmiseks kasutati juhuvalikut ning valim oli esinduslik vanuse, soo, rahvuse ja erinevate regioonide lõikes.

 

Erakondade reitinguid seoses Riigikogu valimistega mõõdetakse küsimusega: "Kui homme toimuksid Riigikogu valimised ja sinna kandideeriksid toodud erakonnad, siis kelle poolt Te hääletaksite?" Antud küsimusele vastasid valmisealised EV kodanikud vanuses 18+, keda oli ligikaudu 80% kogu valimist. Antud küsimus mõõdab, milliseid erakondi valimisealised EV kodanikud Riigikogus näha soovivad.

 

Alates 2007. a aprillist näitame erakondade reitingu protsente nendest, kel on erakondlik eelistus, seega "ei oska öelda" vastanute protsent elimineeritakse. See võimaldab muuta erakondade reitinguprotsente kuude lõikes stabiilsemaks, kuna "ei oska öelda" vastanute osakaal võib olla näiteks ühes kuus 36% (aprill 2012) ja järgmisel kuul 30% (mai 2012). Antud viisil andmete esitamine muudab erakondade reitingu protsendid võrreldavaks Riigikogu valimiste tulemustega. Taoline andmete esitamine võimaldab näha erakondade võimalikku osakaalu Riigikogus, kui valimised toimuksid uuringu toimumise hetkel. Antud küsimus ei mõõda mingi erakonna üldist toetust, usaldusväärsust või mainekust kogu valimisealise elanikkonna või kodanikkonna hulgas, sest üks inimene võib toetada mitme erakonna tegevust, usaldada mitut erinevat erakonda või pidada kõiki erakondi halba mainet omavaks, kuid soovib oma valiku, millist erakonda valida Riigikokku, siiski teha.

 

  Antud küsimus "Kui homme toimuksid Riigikogu valimised ja sinna kandideeriksid toodud erakonnad, siis kelle poolt Te hääletaksite?" ei ole ka prognoos või ennustus, vaid näitab EV kodanike võimalikku valikut antud uuringuhetkel.

 

 

"Ei oska öelda" elimineerimist parlamendi koosseisu eelistuse küsimuses avaliku arvamuse küsitluses on aastakümneid kasutanud näiteks ka Soome uuringufirmad (vt http://www.hs.fi/...).

 

© AS Emor. Uuringute teave on autorikaitse objekt, kõik õigused kuuluvad AS Emorile.

 

Kontakt | RSS | Telli uudised e-mailile | Sisukaart

Copyright Kantar Emor 2017