Finantsmonitooring on Eesti leibkondade pikemaajalist finantsolukorda ja finantskäitumist kajastav regulaaruuring. Uuringu eesmärk on aidata hinnata tulevikupotentsiaali elanike sissetulekutest, säästudest ja finantskohustustest lähtudes. Uuringu 12-aastane ajalugu võimaldab vaadata kaugemale hetkeseisust ning näha trende.

Eesti finantsmaastik on pidevas arengus ning muutused tarbijate finantsvõimalustes ja -soovides toovad esile üha uusi sihtrühmi, kellele suunata oma turundustegevust. Baasiline teave nii ühiskonna tervikuna kui erinevate segmentide - jõukad, noored, pensionärid, laenupered jt. - hoiakute hetkeseisu ning muutuste kohta annab selleks hea aluse.

Uuring koosneb kolmest osast, kus iga teema lõikes on analüüsitud hetkeseisu ning vaadatud tulevikupotentsiaali.

I osa: Leibkondade säästu- ja laenukäitumine.

• Perede majandusliku olukorra üldfoon.
• Muutused säästmises-hoiustamises ning investeerimises.
• Perede tarbimissoovid ja -kavatsused, nende realiseerimine ja finantseerimine.
• Pangaväliste laenamisvõimaluste kasutamine.

II osa: Elanikkonna seotus pankadega ja pangateenustega.

• Kes turul kliente kaotavad, kes võidavad? Milliste teenustega?
• Pankade ristkasutuse analüüs, teenuste ristkasutus.
• Väiksemate pankade lähenemine suurtele.
• Erinevate pangateenuste potentsiaal.

III osa: Makseviisid ostude, regulaar- ja ühekordsete maksete eest tasumisel

• Sissetulekute laekumisviisid.
• Mugavamate maksevõimaluste kasutamine erinevates sihtrühmades.

Valim ja metoodika

Uuringu käigus küsitletakse 1000 leibkonna esindajat. Küsitlus viiakse läbi arvutil juhitavate personaalintervjuude (CAPI) meetodil.   

Ajakava

Uuring toimub kord aastas sügisel.
Eestis on uuringut tehtud alates 1997. aastast. Alates 1999. aastast korraldatakse sõltuvalt soovijatest analoogilist uuringut ka Lätis ja Leedus.