Kõrge vererõhuga haiged ei teadvusta haiguse pikema-ajalisi mõjusid

Kõrge vererõhk on üks olulisemaid riskitegureid südame-veresoonkonna haigustesse haigestumisel, mis omakorda on Eestis kõige olulisemaks surmapõhjuseks. Eesti Kardioloogia Instituudi andmetel kannatavad kõrge vererõhu all 43% 30 54. aastastest meestest ja 27% samaealistest naistest.

Emori poolt kõrge vererõhu all kannatavate inimeste seas läbi viidud uuring näitas, et inimesed ei teadvusta selle haiguse pikema-ajalisi järelmõjusid ning on ravis võrdlemisi ebajärjekindlad. Üldse ei kasuta ravimeid 22% kõrge vererõhuga patsientidest, pidevalt võtab ravimeid 37% ja ülejäänute puhul on ravimite kasutus lühiajaline. Kõrgvererõhutõve vastaseid ravimeid kasutatakse eelkõige selleks, et vältida kõrgest rõhust tingitud halba enesetunnet (37% uuringus osalenutest). Vaid viiendik haigetest kasutab ravimeid hilisemate võimalike tõsisemate tüsistuste välistamise eesmärgil.

Andmete aluseks on Emori poolt detsembris 2000 telefoniküsitlusena läbi viidud uuring, mis hõlmas 253 kõrgvererõhutõvega 25-60-aastast patsienti.