Oled siin: Kodurubriik / Uudised / Uudiste arhiiv / Reklaamijad seavad üritusturundusele kasvavaid ootusi

Reklaamijad seavad üritusturundusele kasvavaid ootusi

27.05.2003

TNS Emori poolt möödunud aasta lõpus Eesti 1000 suurema reklaamija seas läbi viidud uuring näitas, et kõige enam loodetakse tarbijatega suhtlemisel jätkuvalt traditsioonilistele massimeedia kanalitele.

Näiteks reklaam trükimeedias kuulus möödunud aastal pea-aegu kõigi - 98% küsitletud turundajate arsenali. Massimeedia auditoorium on kahtlemata kõige suurem ja nende kanalite kasutamine kuulub turundusmeetmestikku justkui iseenesestmõistetavalt.

Samas on meediakanalite kasutus pidevalt mitmekesistumas. Keskmiselt kasutasid uuringus osalenud ettevõtted oma tarbijatega suhtlemisel eelmisel aastal enam kui seitset erinevat turunduskanalit. Traditsioonilise trüki- ja elektroonilise meedia ning välireklaami kõrval kuulusid sellesse paketti kõige sagedamini veel internetireklaam ja otsepostitus.

Üritusturundust kasutas 44% Eesti ettevõtetest. Kolm neljandikku neist nägid seejuures üritusturundust enda jaoks ühe peamise kommunikatsioonikanalina. Üritusturundus on leidnud oma koha nii era- kui äritarbijatele suunatud ettevõtetes, omades erinevaid väljundeid alates staadionikontsertite toetamisest kuni äripartnerite saunatamiseni peale läbirääkimistelauast tõusmist. Rohkem oli üritusturunduse kasutajaid suuremate reklaamijate seas, kelle turundusvõtted on üldiselt mitmekesisemad. Top 100 reklaamija hulka kuuluvad ettevõtted kasutasid keskmiselt 8,7 erinevat turunduskanalit ja nende seast igal teisel kuulus sellesse tervikusse ka üritusturundus.

Kogemused üritusturunduse tulemuslikkusest on olnud positiivsed, sest keegi seni üritusturundust kasutanutest ei kavatse sellest loobuda ning iga neljas üritusturundusega katsetanu tahab selle osakaalu oma turundussuhtluses edaspidi suurendada. Nagu ikka, meelitab edu juurde järeletegijaid. Tänavuse aasta plaanides kavatsesid üritusturundust kasutama hakata veel 20% küsitletud ettevõtetest, mis kindlustab üritusturundusele koha keskmise Eesti turundaja turundussuhtluses. Keskmise turundaja plaanid selleks aastaks sisaldasid 9 erinevat kanalit oma klientidega suhtlemiseks ning kõige sagedamini koosneb see tervik lisaks reklaamile traditsioonilistes reklaamikanalites internetireklaamist, otsepostitusest, üritusturundusest ja müügiedendusest.

Seega loodavad ettevõtjad üritusturundusele üha enam. Üritusturunduse ja teiste uute turunduskanalite laiemat kasutamiselevõttu toetab üldine suundumus, et järjest kõrgemalt väärtustatakse isiklikke kontakte oma klientidega. Arusaam, et aktiivne ja kahepoolne suhtlus on võrreldamatult tulemuslikum kui massimeedia ühepoolne informeerimine, jõuab üha enam praktikasse. Selleks tuleb rohkem vaeva näha ja igale kliendile enam panustada, aga ka tulemused on teisest klassist.

Puhtpragmaatiliselt paneb uusi turunduskanaleid otsima ka laialt levinud kokkuhoiupoliitika, mis sunnib otsima alternatiive kulukale massimeediale. Efektiivsus on järjest tähtsam kõigis valdkondades, ka turunduses. Joonis. Üritusturundus Eesti turundajate turundusmeetmestikus 2002-2003



Andmete allikas on TNS Emori poolt oktoobris 2002 läbi viidud uuring, milles osalesid 179 Eesti ettevõtte turunduse eest vastutavad inimesed.

Üritusturunduse mõju on kaudne

Piiri "tavalise" meelelahutusürituse ja üritusturunduse vahel on raske tõmmata. Tegelikult on pea kõik meelelahutusüritused on ühel või teisel viisil seotud mõne ettevõtte toetuse ja turundusega. Millal te viimati nägite kontserdikuulutust, kus polnud ühegi toetaja logo?

Samas näib see turundus tarbija poolt vaadatuna enamasti üsna passiivne, mitte pealetükkiv. See on ilmselt põhjus miks vaid 1% Eesti tarbijatest on teadvustanud, et nad on teinud ostu avalikul üritusel tehtud pakkumisest tulenevalt. Suve suurüritusel Õllesummeril ära joodud kesvamärjukese liitrid räägivad tegelikkuses ilmselt teist keelt. See, et tarbijad otsest seost üritusturunduse ja oma ostukäitumise vahel ei tunneta, ei tähenda, et üritusturundus tegelikult tarbijate ostuvalikuid ei mõjuta.

Üritusturundus on suhete loomise turundus, seda eriti äriturul ja suhted on Eesti inimeste jaoks tähtsad. Väikese ühiskonna liikmetena iseloomustab eestlaste väärtushinnanguid eriti kõrge korporatiivsus. Soov ajada asju "omadega" on laialtlevinud ja sellega kaasneb veendumus, et nii saab kindlasti soodsama tehingu. Üritusturundus on hea vahend "oma" tunde loomiseks klientide ja firma vahel. Seda enam, et pidulauas selgub tõenäoliselt, et vähemalt üks ühine tuttav on kõigil koosolijatel.

Noored on üritusturundusele kõige avatum tarbijarühm

Loomulikult on meelelahutus kõige tähtsam noortele. Kaks kolmandikku 15-24-aastastest veedab oma vaba aega kõige meelsamini sõpradega koos väljas käies ja lõbutsedes. Kohustusi ei ole veel palju ja väljas käimine pakub uute inimestega kohtumise - suhtlemise võimalusi. Vanemates vanusrühmades on meelelahutuse nautijaid ainult viiendik.

Noored käivad palju erinevatel üritustel ja neil on kõige enam ka üritusturunduse kogemusi. 2% selle vanuses tarbijatest on teadlikult teinud mingi ostu ajendatuna avalikul üritusel tehtud pakkumusest. Ja koguni 7% on põhimõtteliselt avatud oluliste ostuotsuste tegemiseks üritusturundusega seotud pakkumisest ajendatuna.

Kokkuvõtteks võib noorte sihtrühma puhul võib kindlalt öelda, et üritusturundus on heaks kohtumisvõimaluseks klientidega seal, kus nende elu keerleb.

Igaühele oma

Turundusüritused on sageli seotud muusika- või spordisündmustega. Spordihuviliste hulka kuuluvad ise aktiivselt liikudes või spordiüritusi vaatamas käies 57% Eesti inimestest ja muusikahuviliste hulka 43%. Nii spordi- kui muusikahuvi on mõlemad seotud vanusega, noored on aktiivsemad kõiges.

Spordisündmus sobib üritusturunduse plaani veidi paremini kui sihtrühmaks on mehed. Spordisündmuse planeerimisel on hea teada, et aktiivne sportimine ja ise üritusest osa võtmine on kõrgemalt hinnatud kui pelgalt võistluse vaatamisrööm. Lemmik kaasalöömise spordialad on ujumine, jalgrattasõit ja tervisejooks. Tribüünilt eelistatakse kaasa elada korvpalli- ja jalgpallimängudele.

Muusikaüritused pakuvad veidi rohkem huvi naistele kui meestele, enam eestlastele kui mitte-eestlastele. Erinevates vanusrühmades on aga inimeste muusikaeelistused väga erinevad. Kui 15-24-aastastel on number üks klubimuusika, siis 25-34-sed tulevad kõige meelsamini rock- ja pop-muusika kontserdile ning 35-49-sed eelistavad klassikalist muusikat.

Mari-Liis Eensalu, Emori turundusjuht Avaldatud: Marketing & Reklaam, mai 2003

Kontakt | RSS | Telli uudised e-mailile | Sisukaart

Copyright TNS Emor 2014