Oled siin: Kodurubriik / Uudised / Uudiste arhiiv / Selgusid Eesti elanike muusikatarbimise harjumused

Selgusid Eesti elanike muusikatarbimise harjumused

03.04.2017

Esimese Eesti elanike muusikakuulamise harjumuste uuringust selgub, et inimeste peamiseks muusikatarbimise kanaliks on endiselt raadio või autoraadio, erinevate voogedastuste võimalusi siinmail alles avastatakse. Üllatuslikult peab uuringus osalenud tarbijatest suur osa normaalseks muusika kuulamist või allalaadimist illegaalsetest kanalitest.

 

 

Uuringu tellisid Music Estonia ja Universal Music OY, viis läbi Kantar Emor ning selles osales 905 elanikku vanuses 15-60 eluaastat. Kuna vastavat laiapõhjalist uuringut varem tehtud ei ole, oli eesmärgiks kaardistada Eesti elanike muusika kuulamisega seotud harjumused – saada teada kuidas, kus, mida ja kui palju ollakse valmis maksma ja millised muusikaga seotud tegevused on elanike hinnangul seaduslikud, mis mitte.

 

Universal Music Baltikumi juht Petri Mannonen rõõmustas, et muusika tarbimise harjumused on Eestis vaikselt muutumas, sest noored (vanusegrupp 15-30 eluaastat) on leidnud Spotify-laadsed legaalsed voogedastusteenused.

 

"16-aastane ei lähe plaadipoodi füüsilist albumit ostma, tema jaoks peab muusika olema kättesaadav digitaalsel kujul ja see on oluline teave ka muusikutele," rääkis ta Postimehele. "On aja küsimus, millal voogedastuskanalid lähevad ka Eestis ametlikult massidesse. Juba praegu on näha, et nende noorte, kes valmis kvaliteetse teenuse eest ka maksma, arv ainult kasvab ning uus generatsioon on see, kes suunda näitama hakkab. Kui alguses oli palju kahtlemist, siis näiteks Soomes on täna väga palju vanemaid artiste, kes oma loomingu viinud digikanalitesse."

 

Vähemalt kord nädalas kuulab muusikat autoraadiost 79%, tavalisest raadiost 63% ja sülearvutist 46%, kodusest CD-mängijast 14% ja kaasaskantavast MP3-mängijast vaid 7% elanikest.

 

"Kui üle 30-aastaste jaoks on muusika kuulamise vahendiks peamiselt raadio – kas tavaline või auto oma, siis alla 30-aastastele on selleks telefon. Kõige noorematele ehk 15-19-aastastele on esimeseks kuulamisvahendiks telefon, järgnevad olulise vahega sülearvuti, lauaarvuti ja alles siis raadio. Siin tulevad välja suured erinevused vanusegruppide lõikes," kommenteeris Postimehele uuringu tulemusi Kantor Emori uuringuekspert Kersten Jõgi. "Veebiteenustest on populaarseim kanal Youtube, kust on võimalik videoid vaadata ja muusikat kuulata. Voogedastuskanalitest number üks on aga Spotify, mida eelistab kolmandik kasutajatest."

 

Kõige intrigeerivam osa uuringust oli seotud erinevate muusikaga seotud tegevustega. Sellega seoses uuriti, mis on elanike enda arvates seadusi silmas pidades lubatud, mis aga keelatud.

 

"Märkimisväärne osa ehk 65% vastajatest peab ekslikult legaalseks vähemalt ühte mittelegaalset tegevust. Selle protsendi suurus üllatas. Praktiliselt pooled peavad normaalseks failijagamiskeskkondadest nii muusika kui ka filmide või seriaalide allalaadimist isikliku kasutamise eesmärgil. Seda tehakse sageli ja seda peetakse ka legaalseks tegevuseks. Seaduse vastaselt tegutsetakse teadlikult ja palju. Segadust legaalsuse ja mittelegaalsuse osas on Eesti elanike seas palju ning teadlikkus on suhteliselt madal. Arenguruumi jagub ja harimise tööpõld on tööstusel lai," rääkis Jõgi.

 

Et piraatlus on nii suurele osale elanikest aktsepteeritav, üllatas nii Music Estonia tegevjuhti Virgo Sillamaad kui ka Mannoneni.

 

"Ma eeldasin, et teadlike kasutajate arv on suurem," ütles Sillamaa. "Üllatusin, et inimeste jaoks on tasuta ikka veel iseenesestmõistetav."

 

Mannonen mõistab, et muutused ei toimugi üleöö. "Me peame inimestele selgeks tegema, mis on õige, mis vale," sõnas ta. "Füüsilise piraatplaadi osas on arusaamine juba olemas, aga digitaalses maailmas ollakse veel endiselt n-ö Kadaka turu tasemel. See takistab Eesti muusikaturu edasiliikumist, sest pidurdab nii artistide, heliloojate, tootjate kui ka terve muusika ökosüsteemi arengut. Olukorra muutmiseks peaksid aga kõik muusika- ja kultuurialal tegutsejad koostööd tegema ning rääkima legaalsete teenuste lisaväärtusest," ütles ta.

 

Erinevad muusika kuulamisega seotud tegevused on rohkem noorte pärusmaa. "Siin mainitakse peamise kanalina Spotifyd ja selgus, et 31% kasutab selle tasulist versiooni. Põhjenduseks tuuakse reklaamivabadus, offline-kuulamise võimalus ning väga hea helikvaliteet. Tulevik ei ole seega tume, oluline on inimestele selgeks teha, mis kasu nad maksmise eest saavad," ütles Jõgi.

 

Võimalust seitsme euro eest kuus tasuliste voogedastusteenuste kaudu arvutis või telefonis peaaegu kõiki maailma muusikasalvestusi kuulata pidas kalliks 27% uuringus osalejatest, 56% ei pidanud sellist teenust aga vajalikuks, kuna ei pea end nii suureks muusikahuviliseks.

 

Sillamaa hinnangul on käesolev uuring justkui maamärgiks Eesti muusikasektori tundmaõppimisel ja selle lahtimõtestamisel.

 

"See, kuidas inimesed muusikat kuulavad, milliste vahenditega ning kuidas selle eest maksta eelistavad, on oluline näitaja ka artistidele ning muusikatootjatele. Tänu sellele saame infot, kus on publik ning kuidas nendeni jõuda," kommenteeris Sillamaa. Tema sõnul saab tänu selliste uuringute tulemustele hakata edaspidi kaardistama, kuidas Eesti muusikaturg areneb ning kuidas eestlane muusikat kuulab.

 

Uuringu põhjal võib Jõgi sõnul järeldada, et Eesti inimese igapäevaelus on muusikal üsna suur osa. "87% elanikest kuulab iga päev muusikat, valdavalt küll muu tegevuse taustaks, aga fakt on see, et muusika mängib. Uuringust tuleb välja, et me oleme tõepoolest laulu- ja muusikarahvas. Vaadates viimasel ajal meie muusikamaastikul toimuvat, siis tundub, et kõik hea on tõusujoones. Me kuulame muusikat järjest aktiivsemalt ning oleme valmis hea ning kvaliteetse muusika eest ka maksma."

 

Eesti elanike muusikakuulamise uuring toimus 28. veebruarist 7. märtsini. Uuringus osales 905 inimest vanuses 15-60 eluaastat. Tegemist on esindusliku uuringuga, mille tulemused on laiendatavad vastavaealisele elanikkonnale.

 

 

Uudis avaldatud Postimehe veebiportaalis 31.03.2017.

 

 

Kontakt | RSS | Telli uudised e-mailile | Sisukaart

Copyright Kantar Emor 2017