Elades infokülluse (inglise keeles on uudissõnana kasutusel infobesity) ajastul, on turundajatel hädavajalik mõista, kuidas inimesed „seedivad“ infot. Igapäevaselt meieni jõudev bittide hulk ületab tunduvalt meie aju võimet seda infot salvestada ja töödelda. TNSi hiljutine uuring Suurbritannias selgitas, kuidas me oleme kohanenud infoküllusega ning toob välja „infoeinestajate“ tüübid, mis aitavad mõista, kuidas selles infokülluses oma tarbijatele silma paista ja edu saavutada.

Eestis enimloetavate väljaannete esikolmik ei ole aastaga muutunud -  suurima loetavusega väljaanded on nagu aasta tagasigi päevalehed Postimees ja Õhtuleht vastavalt 194 000 ja 143 000 lugejaga ning kord nädalas ilmuv Maaleht (125 000 lugejat).

TNS Emori varakevadise lugejauuringu baasil joonistatud tükimeediamaastiku kaardilt leiame kolm suuremat n-ö kõrgustikku ehk sihtrühma, kuhu on suunatud väga suures mahus väljaandeid ja mille ümber toimub väga terav konkurentsivõitlus.

TNS Emori 2012. aasta loetavusuuringu varakevadised tulemused näitavad, et eestlased loevad keskmiselt 3 erinevat ajalehte ja 2,8 ajakirja – koju on neist tellitud ca 1,6 väljaannet. Võrreldes eelmise aasta sama ajaga on loetavate väljaannete üldine maht ainult veidi langenud, toona oli mõlemas trükimeedia kategoorias, nii ajalehtede kui ka ajakirjade puhul, keskmiseks loetavate väljaannete arvuks 3,1.

Värskeimad, 2012.aasta varakevadised loetavusandmed TNS Emorilt näitavad, et eelmise aasta sügisel turule tulnud ajakirjadest on kõige edukamalt läinud rahvusvaheliselt laia haardega ja oktoobrikuust ka eesti keeles ilmuval väljaandel National Geographic, millel on keskmiselt 45 tuhat lugejat numbri kohta. 

74% ehk 861 000 Eesti 6-74-aastast elanikku kasutab internetti. Aastaga kasvas internetikasutajate hulk ligikaudu 55 000 inimese võrra. Viimane aasta on interneti juurde toonud eeskätte üle 50-aastaseid, kelle seas suurenes internetikasutajate hulk enim.

Mais 2009 vaatasid Eesti elanikud televiisorit keskmiselt 3 tundi ja 35 minutit päevas. Eestlased veetsid telerite ees 3 tundi ja 15 minutit ning mitte-eestlased 4 tundi ja 18 minutit päevas. Eestlastel jagunes telekanali jälgimiseks kulunud aeg esmajoones Kanal 2 (29,9%), TV3 (24,3%), ETV (24,1%) vahel ning mitte-eestlastel PBK (30,8%), RTR Planeta Balticu (8,7%) ja 3+ (7,5%) vahel.

14. mail esinesid Agne Kinks ja Margo Veskimägi Pärnu Turunduskonverentsil ettekandega "Milline on seis ja lähiaja väljavaade meediamaastikul?". Esitlusega saate tutvuda siin.

69% ehk 806 000 Eesti 6-74-aastastest elanikest kasutab internetti.

Oktoobris 2006 vaatasid Eesti elanikud televiisorit keskmiselt 3 tundi ja 56 minutit päevas, mis on 28 minutit rohkem, kui septembris.