Oled siin: Kodurubriik / Uudised / Uudiste arhiiv / Üle poole Eesti elanike arvates tuleb lapsi ja noori toetada

Üle poole Eesti elanike arvates tuleb lapsi ja noori toetada

26.04.2007

Koostöös Heateo Sihtasutuse, Tallinna Taaskasutuskeskuse ja heategevusfondiga Dharma uuris TNS Emor heategevuse korras märtsi alguses, kuidas suhtuvad Eesti inimesed heategevusse ja kuidas abivajajaid abistatakse. Suurimaks ühiskondlikuks probleemiks peavad Eesti elanikud inimeste majanduslikku ja sotsiaalset ebavõrdsust ning sellega tihedalt haakuvat kodutute inimeste ja tänavalaste olemasolu.

Uuringu projektijuhi Kaidi Kandla sõnul on heategevus hoiakuliselt eestimaalaste seas väärtustatud ja valdav enamus eestimaalastest on oma väikese või suure panuse selles osas viimase aasta jooksul ka andnud kas siis annetuste või erinevates algatustes kaasalöömise kaudu. Isiklikult on viimase aasta jooksul heategevusega kokku puutunud 85% eestimaalastest.

Eesti avalikkuses on olnud juttu võimalusest suunata 1% inimeste tulumaksust heategevaks otstarbeks. Uuring kinnitas, et koguni 58% eestimaalastest on valmis ühe protsendi oma tulumaksust suunama kas heategevusse või mittetulundusühingule. Vaid iga neljas eestimaalane ei soovi seda teha.

Raha ja esemeid on viimase aasta jooksul loovutanud heategeval otstarbel 77% eestimaalastest, oluliselt vähem (22%) on neid, kes on loovutanud aega, s.t on osalenud vabatahtlikuna ettevõtmiste korraldamisel või on olnud tugiisikuks. Vabatahtlikena on kõige enam abiks 1524aastased noored, aga ka maaelanikud ja lõunaeestlased. Enamik esemelistest annetustest antakse otse abivajajale. Üheksal juhul kümnest soovitakse head teha ka edaspidi.

57% Eesti elanikest peab kõige mõistlikumaks suunata heategevust lastele ja noortele. Vanurite ja puuetega inimeste abistamist peavad olulisemaks vanemaealised. Raha eelistatakse annetada traditsiooniliselt sularahas, esemete annetamisel loodetakse aga vahendajate ja kogumiskohtade abile. Samas ei teata eriti kohti, kuhu esemeid viia.

Kaidi Kandla järeldab, et senine kaasalöömine heategevates algatustes tundub pigem olevat juhuslik või spontaanne, mitte teadlik, suunatud ja organiseeritud. Paljud nendest, kes on hoiakuliselt valmis lähiaastal oma panust ühel või teisel moel andma, ei tea, kuhu selleks pöörduda.

Ka teadlikkus heategevatest ühendustest, fondidest ja organisatsioonidest on Eestis väga madal vaid 22% vastajatest oskas nimetada heategevaid organisatsioone. Konkreetsed kampaaniad ja ettevõtmised on tuntumad kui nende korraldajad. Nt 55% eestlastest teab kodutute jalgpallimeeskonda ja 38% haridusprogrammi Noored kooli. Heategevusfondi Dharma teavad pigem rohkem abisaajad, laiema meediakajastusega Tallinna Taaskastuskeskust ja Heateo Sihtasutust pigem (potentsiaalsed) abiandjad.

Lisainfo:

Ülle Pärnoja TNS Emori turundusjuht ylle dot parnoja at emor dot ee

Paavo Piik Heateo Sihtasutus paavo at heategu dot ee

Malle Eenmaa Heategevusfond Dharma malle at dharma dot ee

Helen Noormets Tallinna Taaskasutuskeskus helen dot noormets at taaskasutus dot ee

 

Kontakt | RSS | Telli uudised e-mailile | Sisukaart

Copyright TNS Emor 2014