TNS Emori analüüsist „Eesti alkoholiturg 2011. a“ selgub, et Eestis 2011. aastal müüdud alkoholikogused on 2010. aastaga võrreldes mõnevõrra kasvanud. Suurenes nii kohalik alkoholitarbimine kui ka turistide poolt kaasa ostetud alkoholikogused.

Aprillikuus 2012 oli põhitoiduainete ostukorvi maksumuseks 67,60 eurot ühe inimese kohta, mis on 1,36 eurot (2,1%) rohkem kui märtsis ja 3,54 eurot (5,9%) rohkem võrreldes septembriga 2011.

Võrreldes märtsiga on toidukorvi valitud toodetest aprillis enim kallinenud liha- ja kalatooted. Värske lõhe on kuuga kallinenud 2,6%. Lihatoodete kategoorias kallinesid broileriliha (5,5%), kodune hakkliha (5,2%), sealiha kondita (4,7%) ja kondita veiseliha (2,1%). M-suurusega kodumaiste munade hind tõusis aprillis 15,6%. Odavnenud on köögiviljatoodete hinnad.

Aprillis 2012 vaatasid Eesti elanikud televiisorit keskmiselt 3 tundi 57 minutit päevas. Eestlased veetsid telerite ees 3 tundi ja 49 minutit ning mitte-eestlased 4 tundi ja 13 minutit päevas. Eestlastel jagunes telekanali jälgimiseks kulunud aeg esmajoones Kanal 2 (24.1%), ETV (23.0%) ja TV3 (17.4%) vahel ning mitte-eestlastel PBK (24.2%), NTV Mir (13.5%) ja RTR Planeta (9.3%) vahel.

Elades infokülluse (inglise keeles on uudissõnana kasutusel infobesity) ajastul, on turundajatel hädavajalik mõista, kuidas inimesed „seedivad“ infot. Igapäevaselt meieni jõudev bittide hulk ületab tunduvalt meie aju võimet seda infot salvestada ja töödelda. TNSi hiljutine uuring Suurbritannias selgitas, kuidas me oleme kohanenud infoküllusega ning toob välja „infoeinestajate“ tüübid, mis aitavad mõista, kuidas selles infokülluses oma tarbijatele silma paista ja edu saavutada.

Märtsis 2012 vaatasid Eesti elanikud televiisorit keskmiselt 4 tundi 10 minutit päevas.

 Eestlased veetsid telerite ees 3 tundi ja 59 minutit ning mitte-eestlased 4 tundi ja 34 minutit päevas. Eestlastel jagunes telekanali jälgimiseks kulunud aeg esmajoones ETV (24.4%) Kanal 2 (23.0%) ja TV3 (17.9%) vahel ning mitte-eestlastel PBK (23.7%) NTV Mir (12.5%) ja RTR Planeta (9.0%) vahel.

Eestis enimloetavate väljaannete esikolmik ei ole aastaga muutunud -  suurima loetavusega väljaanded on nagu aasta tagasigi päevalehed Postimees ja Õhtuleht vastavalt 194 000 ja 143 000 lugejaga ning kord nädalas ilmuv Maaleht (125 000 lugejat).

TNS Emori varakevadise lugejauuringu baasil joonistatud tükimeediamaastiku kaardilt leiame kolm suuremat n-ö kõrgustikku ehk sihtrühma, kuhu on suunatud väga suures mahus väljaandeid ja mille ümber toimub väga terav konkurentsivõitlus.

TNS Emori 2012. aasta loetavusuuringu varakevadised tulemused näitavad, et eestlased loevad keskmiselt 3 erinevat ajalehte ja 2,8 ajakirja – koju on neist tellitud ca 1,6 väljaannet. Võrreldes eelmise aasta sama ajaga on loetavate väljaannete üldine maht ainult veidi langenud, toona oli mõlemas trükimeedia kategoorias, nii ajalehtede kui ka ajakirjade puhul, keskmiseks loetavate väljaannete arvuks 3,1.

Värskeimad, 2012.aasta varakevadised loetavusandmed TNS Emorilt näitavad, et eelmise aasta sügisel turule tulnud ajakirjadest on kõige edukamalt läinud rahvusvaheliselt laia haardega ja oktoobrikuust ka eesti keeles ilmuval väljaandel National Geographic, millel on keskmiselt 45 tuhat lugejat numbri kohta. 

Eesti meediareklaamituru käive ulatus 2011. aastal 72,24 miljoni euroni. Aasta kui terviku käibekasvuks tuli 9,4%. 2011. aasta IV kvartali käive (20,5 miljonit eurot) kasvas võrreldes 2010. aasta IV kvartali käibega (19,5 miljonit eurot) ca 5% võrra.