Oled siin: Kodurubriik / Uudised / Uudiste arhiiv / Vabatahtlik tegevus aitab raskel ajal olla rahulolev ja positiivne

Vabatahtlik tegevus aitab raskel ajal olla rahulolev ja positiivne

11.09.2009

Vaatamata murelikule ajale majanduses on ligi pool Eesti elanikkonnast (47%) viimase aasta jooksul osalenud vabatahtlikuna mõnes tegevuses. Samas teadvustavad endale vähesed, et nad tegelevad just vabatahtliku tegevusega. Nii selgus värskest Vabatahtliku Tegevuse Arenduskeskuse poolt tellitud uuringust vabatahtlikus tegevuses osalemisest Eestis. Peamiste tegevustena ilmnes inimestele abi pakkumine (50%) ning heakorra- või päästetöödel osalemine (43%).

 

Uuring valmis TNS Emori, Poliitikauuringute keskuse Praxis ning kodanikuühiskonna konsultandi Kristina Männi koostöös. Vabatahtliku tegevusena käsitleti uuringus oma aja, energia või oskuste pakkumist vabast tahtest ja rahalist tasu saamata peamiselt avalikes huvides ja ühiskonna heaks, kuid ka teiste heaks tehtavaid tegevusi. Oma pereliikmete abistamist ning rahalisi või esemelisi annetusi ei loeta vabatahtlikuks tegevuseks.

 

Vabatahtlikuna panustamine pakub inimestele uuringu kohaselt siirast rõõmu ja rahulolu oma tegemistest ning samuti võimalust suhelda ja veeta meeldivalt aega teiste inimestega. Vabatahtlikuna tegutsemist peetakse vajalikuks nii inimese kui ka ühiskonna üldise arengu jaoks ning see on üldiselt hea mainega, seda leiavad nii vabatahtlikus tegevuses osalenud kui ka mitteosalenud inimesed. Samuti leiab enamik vastajatest, et vabatahtlik tegevus on üha kasvav trend, kuid sellele võiks senisest enam tähelepanu pöörata, näiteks võiks seda väärtustada nii tööandjad, avaliku arvamuse liidrid kui ka riik. Mitteosalemise põhjusena nimetati peamiselt ajapuudust (46% vabatahtlikus tegevuses mitteosalenutest).

 

On selge, et vabatahtliku tegevuse potentsiaal Eesti ühiskonnas on suur, ent veel oskuslikult rakendamata. Valminud uuringust saab head nõu vabatahtliku tegevuse arendamiseks või vabatahtlike motiveerimiseks nii külaselts kui ka üleriigiline katusorganisatsioon, rõõmustab Vabatahtliku Tegevuse Arenduskeskuse juhataja Tuulike Mänd ja lisab, et vabatahtlike kaasajatel tuleb arvestada, et igal vabatahtlikul on omad eesmärgid või ajendid, mis neid tegutsema innustavad. Vabatahtliku kaasamine eeldab tervikpilti vabatahtliku ja vabatahtlike kaasava organisatsiooni suhtest ja organisatsiooni hoolivat suhtumist.

 

Uuringu raames küsitleti üle Eesti kokku 601 inimest alates 15. eluaastast, sh 401 vabatahtlikus tegevuses osalenud ning 200 mitteosalenud inimest. Küsitlus viidi läbi telefoni teel käesoleva aasta maikuus. Uuring annab olulist teavet nii vabatahtlikega tegelevatele organisatsioonidele kui ka teistele huvitatud osapooltele vabatahtlike tausta, vabatahtlikus tegevuses osalemise motivatsiooni ning takistuste kohta.

 

Uuringu tellija Vabatahtliku Tegevuse Arenduskeskus aitab kaasa vabatahtliku tegevuse levikule ja arengule Eestis. Ühingu eesmärk on propageerida vabatahtlikku tegevust, tõsta organisatsioonide suutlikkust, vabatahtlikke kaasata ja juhtida ning luua vabatahtlikku tegevust toetav ja soodustav keskkond. Uuringu läbiviimist toetasid Siseministeerium ja Kodanikuühiskonna Sihtkapital.

 

Uuringutulemused on avaldatud aadressil:
www.vabatahtlikud.ee/et/Vabatahtlik-tegevus/Uuringud

 

Lisainfo

Gerda Möller
TNS Emori uuringuekspert
gerda.moller[at]emor.ee

 

Tuulike Mänd
Vabatahtliku Tegevuse Arenduskeskuse juhataja
tuulike[at]vabatahtlikud.ee

 

Kontakt | RSS | Telli uudised e-mailile | Sisukaart

Copyright TNS Emor 2014