„Enamik muutusi ebaõnnestub seetõttu, et pinnas ei ole ette valmistatud. Eeldatakse, et inimesi on võimalik ära rääkida muutust aktsepteerima, aga tegelikult on inimestel vaja hoopis midagi muud,” ütles muutuste juhtimise nõustaja ning pika turundus- ja kommunikatsioonikogemusega Kristi Liiva värskes „Pointi” osas.

„Nad vajavad, et neil oleksid oskused uues olukorras tegutsemiseks ning et nad julgeksid ja saaksid katsetada,” rääkis ta. Liiva sõnul aitab hirmu ja ebamugavust vähendada inimeste kaasamine. „See, mis on hirmutav, tuleb teha tuttavaks ja näidata, kuidas sellest mööda saada. Samuti tuleb näidata, millist kasu võib muutus tuua.”

Lihtsa näitena meenutas ta üht episoodi, kui tema tiim kolis ühest maja osast teise ja esmakordselt avatud kontorisse. Pinget oli palju. „Võtsin haldusosakonnast meie uue korruse ruumiplaani, lõikasin välja laudade kontuurid. Ja palusin ise sättida, kuidas te tahate, et need oleksid. Olemine läks kergemaks ja vastupanu hajus. Inimesed tahtsid ise ruumi kujundada ja see hõlbustas uut moodi kontoriga harjumist.”

Juhtimises peab Liiva edukaks skandinaavialikku lähenemist. Ta tõi näite ajast, mil töötas Rootsis Swedbankis, kus enne idee koosolekul välja käimist tuli see eri osapooltega läbi arutada. „Kui mõni inimene tuli koosolekule ja ütles, mida ta arvab, aga keegi polnud sellest kuulnud, peeti seda ebaviisakaks,” meenutas ta. Liiva sõnul võib selline tööviis tunduda küll aeglane või liialt alalhoidlik, kuid aitab tegelikult otsuseid paremini vastu võtta, sest inimesed on juba varem omavahel kontaktis.

Liiva hinnangul on üks olulisemaid oskusi elus julgus tunnistada, kui me midagi ei tea. „Sa ei pea alati kohe teadma, mis on probleemi lahendus,” märkis ta. Kui vastust ei ole, eelistab Liiva küsida. „Võtan ühendust inimestega, kes on selles valdkonnas teinud midagi väga tähendusrikast või tulemuslikku, ja küsin, kuidas nemad tegid ning mida nad teeksid minu asemel. Need vestlused on mind kõige rohkem toetanud, kui olen liikumas uude ametisse või lahendamas uut tüüpi ülesannet.”

Kuus–seitse aastat tagasi otsustas Liiva sotsiaalmeediast loobuda. „Meta ärimudel on inimestele ja ühiskonnale kahjulik. See ärimudel ja algoritmid loovad negatiivsust ning kahjustavad vaimset tervist. Instagrami mõju on uuritud: kümnete tuhandete teismeliste tüdrukute enesekindlus, kehakuvand ja vaimne tervis on saanud pöördumatut kahju,” rääkis ta.

Liiva viitas ka hiljutisele uuringule, mille järgi on YouTube’is ja TikTokis lühivideoid vaatavate noorte ja täiskasvanute keskendumisvõime ja kognitiivne sooritus kehvem kui neil, kes neid ei vaata või vaatavad vähem. „Sellel on samasugune halb mõju nagu sõltuvusainetel. Miks me seda võimendame? Miks me ei hääleta jalgadega?” küsis ta. „Minu peamised meediakanalid on rahvusringhäälingud: BBC, Yle ja ERR. Loen regulaarselt ka The Guardiani ja New York Timesi. Usun, et ma ei jää maailmas toimuvast ilma, kui ma sotsiaalmeediat ei kasuta.”

Täispikas episoodis rääkis Liiva veel sellest, kuidas avaldada arvamust ilma hirmuta ning millistes valdkondades töötamise on ta enda jaoks välistanud. Samuti kuuled, miks erines töö peaministri büroos 2000. aastate alguses tema sõnul pööraselt erasektorist ning millisest muutusest ta Eesti juhtimises ja arutelukultuuris unistab.

Kuula-vaata lähemalt (Spotify ja Apple Podcasts):

2024. aasta augustis alustasime Kantar Emori taskuhäälinguga “Point”. Turundushuvilistele suunatud taskuhäälingu saatejuht on turunduslektor ja Kantar Emori konsultant Alar Pink. Iga osa keskendub ühele turunduseksperdile, kellel on pikaajalisem turundusvaldkonnas töötamise kogemus ning kes on vastustanud või vastutavad praegu organisatsiooni turundustegevuste eest.

Loe ka:
– Enel Kolk: edu võti on valmisolek teha oma plaanis muudatusi
– Margot Holts: kriisis õnnestumise võti on ettevalmistus