Taskuhäälingus „Point+“ keskendume seekord muusikale, näitlemisele, inspiratsioonile ja tehisarule. Külas on helilooja, näitleja ja õppejõud Ardo Ran Varres.

„Üldiselt inimestele meeldib, kui sa oled etteaimatav,“ sõnas Varres. „Kui ma tellin sinult teose, aga ma ei tea, milline see enam-vähem tuleb, siis see risk on palju suurem kui see, et ma olen juba 10 teost kuulnud ja eeldan, et 11. tuleb umbes samasugune,“ rääkis ta. Sarnane põhimõte kehtib ka kaasaegses muusikas. „Milline on hea kaasaegne muusika? Mitte selline, mis on nagu Mozart, sest see ei ole hea kaasaegne muusika, eks. Aga mitte ka selline, mis on kogu klassika täiesti pilbasteks löönud, vaid hea on selline, et seal on midagi äratuntavat ja midagi uut. Ta on kuulajale piisavalt suur väljakutse, aga mitte ka täiesti pimestav,“ rääkis Varres. Oluline on ka ajastus. „Väga paljud suured ooperid on kõigepealt läbi kukkunud, näiteks „Carmen“ vilistati üldiselt välja ja neid näiteid on veel.“

Looming saab Varrese sõnul valmis siis, kui autor on sellega nii rahul, et ei soovi enam midagi muuta ja saab rahulikult uinuda. Samas tunnistas ta, et pöördub tihti juba varem valminud teose juurde tagasi. „Ma teen mingisuguse heliteose, millel on väga selge kontseptsioon ja pealkiri. See isegi kantakse ette ja pannakse plaadile. Läheb viis aastat mööda ja ma mõtlen, aga mis oleks, kui jätaks siit kaks minutit materjali ära. Prooviks korra – palju parem.“

Andekuse kohta meenutas Varres teatrikoolist kaasa saadud tarkust: „Üks protsent annet, 99 protsenti tööd. Ajalugu on näidanud, et need, kes on sellise pillava andega, pillavad selle kiiresti maha või ei arenda.“ Ta usub, et igaühel on anne, kuid see eeldab initsiatiivi ja järjepidevat tööd.

Inspiratsiooni ammutab Varres sageli ajaloost ja inimeste elulugudest. Lisaks motiveerivad teda eakad. „Näiteks meeldib mulle tegeleda kultuuriajakirjandusega. Olen avastanud, et sellised 70+ inimesed on kõige magusamad. Nad ainult ootavad, et tule ja küsi, nad jagavad sinuga hea meelega, aga keegi ei küsi enam,“ rääkis ta. Samuti võivad ideed sündida juhuslikest tekstidest. „Ma võin lugeda kasvõi Facebooki postitust ja see teeb minuga midagi. Ja siis tekib äratundmine, et pagan, see võiks olla teose pealkiri. […] Mul on eraldi märkmik, kuhu ma need laused kirja panen. Mul on neid kogunenud umbes 30 ja iga lause taga on tegelikult heliteos,“ kirjeldas ta.

Tehisaru rollist muusikas rääkides märkis Varres, et tõenäoliselt on tehisaru treenitud edetabelihittidega ja seepärast kõlab tehisaru abil loodud muusika nagu lood top 100 listis. „See on küll väga catchy (meeldejääv – toim.), see on uskumatu ja teeb 11 sekundiga imet, aga see on juba üheülbaline,“ rääkis ta.

Jäljendamises kui sellises ta probleemi ei näe. „Sa ei plagieeri, aga kirjutad midagi väga lähedale ja see on tegelikult läbi muusika ajaloo täiesti okei, isegi Mozart on teinud seda. See, et inimene laseb ennast mõjutada ja midagi jäljendab, on täiesti loomulik, eriti noorte heliloojate puhul. Aga nüüd on küsimus, et seda teeb masin ja ta teeb seda tohutult suure kiirusega, tohutult massiivselt ja üliodavalt. Ja ta ei ole küsinud autoritelt luba,“ rääkis Varres.

Lisaks tuli juttu autoriõigustest, sellest, miks tajub mõni inimene muusikat paremini kui teine, ning mis on toonud edu Rootsi muusikatööstusele. Samuti arutles Varres, kas põhimõte „vähem on rohkem“ tagab edu ka heliloomingus ning miks ei tasu võtta loomingule antud tagasisidet isiklikult.

Kuula-vaata lähemalt (Spotify ja Apple Podcasts):

2024. aasta novembris alustasime turunduspraktikate taskuhäälingu „Point“ lisasaatega „Point+“, kus igal nädalal võetakse fookusesse üks teema, mida kutsutakse kommenteerima valdkonna ekspert.