Meediapäev

Meediapäeva uuringu eesmärk on anda üldist teavet Eesti elanike ajakasutusest, et seeläbi teha efektiivsemaid strateegilisi otsuseid kommunikatsioonikanalite valikul ning kirjeldada jõujooni ja nende trende erinevate meediatüüpide vahel.

Meediapäeva uuringu näol on tegu ainukese uuringuga, mille abil on võimalik erinevaid meediatüüpe (TV, trükimeedia, internet jne) samadel alustel omavahel otseselt võrrelda. Tulemused võimaldavad kõrvutada ühest küljest kokkupuuteid erinevate meediatega (reach) ja teisalt nende meediate seltsis veedetud ajalist mõõdet, andes teavet erinevate meediate kasutussituatsioonidest ja ristkasutusest ning võimaldades mõõta järjest aktuaalsemaks muutuvat multi-tasking’ut.

Uuringu käigus kaardistatakse 15 minuti täpsusega Eesti inimese meediapäev. Uuring võimaldab single source’i ehk ühe allika baasil võrrelda erinevaid meediatüüpe:

  • pannes ühe või teise meediatüübi kasutuse muude meediatega võrreldavasse kasutus- ning eelkõige ajaskaalasse ehk näidates, kui paljud inimesed ja kui kaua ajaliselt erinevaid meediaid kasutavad;
  • analüüsides erinevate meediatüüpide paralleelset kasutust ning kasutajaskondade kattuvust;
  • analüüsides erinevate seadmete kasutusaktiivsust ning tegevustele kulutatud aja jagunemist erinevate seadmete vahel;
  • analüüsides sotsiaalmeedia, Youtube’i, erinevate muusikateenuste päevaseid reach’e ja kasutuskõveraid leidmaks nende tegevuste kõige aktiivsemaid kasutusaegu.

Vaatluse all on sellised meediatüübid nagu TV, raadio, trükimeedia, uudisteportaalid internetis, Youtube, muusikateenused, mängude mängimised, internetis surfamine, sotsiaalmeedia kasutamine. Kõikide meediatüüpide kasutusinfot saab analüüsida läbi erinevate seadmete kasutuse, olgu nendeks siis tavapärane televiisor, raadio ja arvuti või mobiilsed seadmed nagu mobiiltelefon või tahvelarvuti.

Lisaks saab uuringu käigus ülevaate ka muudest tegevustest, nagu poeskäimine, söömine, vaba aja veetmine, tervisesport ja liikumine, koduste tööde tegemine jms.

Elvin Heinla

Elvin Heinla

Kantar Emori uuringuekspert

+372 626 8510

Karin Niinas

Karin Niinas

Juhataja, Kantar Emor

Tihti kipuvad hindajad määrima Y-generatsioonile pähe „unikaalseid“ omadusi, mis on tegelikkuses iseloomustanud noori inimesi läbi aegade. Ent Y-põlvkonnal on võrreldes varasematega ka eripärasid, mis tulenevad mitte mingist sünnipärasest unikaalsusest, vaid keskkonnast, kuhu on sünnitud. Ja keskkond on võrreldes 1990. aastatega vägagi muutunud.