„Point+“ taskuhäälingus on külas reklaamiagentuuri Sweep juht ja partner Siim Nikopensius. Huvi reklaami vastu tekkis tal juba lapsena, kui ta mängis sõpradega reklaamide tegemist. Päriselt jõudis ta selleni aga märksa hiljem, kui vaatas telesarja „Mad Men“. Seepeale saatis Nikopensius töösoovi 16 agentuurile, kuid vastus tuli vaid ühest – Divisionist, kus ta alustas turunduskarjääri copywriter’ina. Sama ametit pidas ta hiljem ka agentuuris Optimist Creative.

Viimast nelja aastat reklaamiturul kirjeldab Nikopensius ühe sõnaga: turbulents. Ellu jäävad need, kes suudavad kohastuda ja pakkuda korraga mitut teenust. Sweep on sellele teadlikult panustanud ning liigub üha enam performance-turunduse suunas. Tööpõhimõte on selgelt digital first ehk digitaalne ennekõike. „Kui me mõtleme kasvu peale ja kuhu kõik areneb, siis me peame selle digipoolega intensiivsemalt tegelema. Viimased aastad on näidanud, et kui sa loodad ainult Eesti turule ja sellele ühele tugevusele, siis oled lihtsalt nii-nii haavatav.“

Turundus liigub Nikopensiuse hinnangul üha rohkem sisuloome suunas – ja just siin näeb ta reklaamiagentuuridele suurt kasvuvõimalust. Paljudes välisriikides juhitakse sisuloomet strateegiliselt, kuid Nikopensiuse meelest kiputakse Eestis suhtuma sellesse kui madalama taseme töösse. Ta lisas, et sisu loomisel ei tasu kvaliteedi pärast üle mõelda. „On selliseid brände, kes mõtlevad natukene üle, et see peab olema nüüd nii lihvitud. Tegelikult ei ole teatud piirist enam vahet, sest vaataja ei saa enam aru. Kõige olulisem on sisu ise.“ Täispikas osas rääkisime ka sellest, kas sisuloomes peaks praegu keskenduma meelelahutuslikule või harivale sisule.

Pöörastest ideedest rääkides ütles Nikopensius, et enamik brände vajab esmalt tugevat strateegilist alust ehk selget positsiooni ja järjepidevust. Alles siis saab luua tähelepanu püüdvaid ideid. „Paljudel Eesti brändidel on pigem see probleem, et baas oleks vaja korda saada. […] Ja siis sinna sisse sa saad seda crazy’t (pöörasust) iga hetk tekitada, sest sul on selline turvapatjade süsteem all olemas. Mõlemal osapoolel tekib kindlus, et isegi kui me teeme midagi liiga hullu, siis kukume alati turvalisele pinnasele.“

Reklaamiäri on usalduse äri. Nikopensiuse sõnul peab klient uskuma, et agentuur teab, mida teeb. Seetõttu on nad loobunud klassikalisest kolme idee pakkumise mudelist ja esitavad kliendile enamasti vaid ühe idee. Agentuuride hinnastamisel ei lähtu ta mitte tunnihinnast, vaid väärtusest. „Kui agentuuril on sellega (hinnastamisega) probleem, siis peab tegelema lihtsalt väärtuse selgema kommunikeerimisega. Ei tohi panna ennast ise sinna, et sa müüdki ainult tundi, siis jäädki sinna.“ Idee sidumist näiteks müüginumbritega ei pea ta kuigi realistlikuks. „Teatud klientide puhul me isegi oleks nõus seda riski võtma, aga ma ei ole veel kuulnud, et keegi oleks selleks väga valmis.“

Lisaks tuli juttu sellest, miks ei jää väga andekad inimesed agentuuridesse sageli pidama, kui muutuv võib olla ettevõtte visuaalne identiteet ehk CVI ning kas tehisintellektist on saanud agentuuris juba uus kolleeg.

Kuula-vaata lähemalt (Spotify ja Apple Podcasts):

2024. aasta novembris alustasime turunduspraktikate taskuhäälingu „Point“ lisasaatega „Point+“, kus igal nädalal võetakse fookusesse üks teema, mida kutsutakse kommenteerima valdkonna ekspert.

Loe ka:
– Urmas Lilleorg: reklaamiäril ei ole Eestis suurt kasvu ja see mõjutab turundust
– Madis Laas: kõigil tuleks pürgida Eestist väljapoole
– „Palun näpista mind.“ Kuidas eestlasest turundaja Liina Kähri tegi Soome liha Hongkongis tuntuks
– Katriin Loorents: agentuuri valikut ei määra hind, vaid kompetents
– Alvar Jaakson: küsida tuleb nii palju, kui ollakse valmis maksma
– Kätlin Sepp: reklaam ei pea olema crazy, reklaam peab olema mõjus