Meie uuringust selgub, et kuigi valdav enamik Eesti elanikke peab säästmist oluliseks, ei ole säästjate osakaal võrreldes 2024. aasta uuringuga tõusnud ning tulemused jäävad tugevalt maha 2022. aasta uuringu näitajatest.

„Ebakindlad ajad peegelduvad ka uuringu tulemustes: kui 2022. aastal pani oma igakuisest sissetulekust enam kui poole kõrvale iga viies inimene, siis tänavu on neid vaid 4%. Meil on veel pikk maa minna, et jõuda tagasi 2022. aasta tasemele,“ rääkis Emori uuringuspetsialist Raul Allas. „Kuigi meie elanike kindlustunde seireuuring näitab, et inimeste kindlustunne on viimasel ajal veidi paranenud, siis säästjate ja investeerijate osakaalu kasvus see veel ei avaldu,“ lisas ta.

Kõige suurem osakaal (67%) Eesti elanikest ei säästa või investeeri üldse või teevad seda vähesel määral ehk kuni 10 protsendi ulatuses oma sissetulekust. Tulemused on sarnased kahe aasta tagusele uuringule. Iga kuues elanik säästab või investeerib 11-20% oma sissetulekust ning iga kümnes 21-30% oma sissetulekust.

„Kui vaadata neid, kes juba investeerivad, siis siin on märgata positiivset trendi kolmandasse pensionisambasse panustajate osas,“ kommenteeris Raul Allas. Kui 2024. aastal märkis 39% investeerijatest, et nad suunavad raha kolmandasse pensionisambasse, siis tänavu oli neid juba 51%. Samale tasemele on jõudnud indeksfondidesse investeerimine. Eelmises uuringus investeeris sinna iga kolmas investeerija, sel aastal aga iga teine.

Andmed põhinevad Emori läbi viidud üle-eestilise esindusliku valimiga uuringul, mis viidi läbi veebis 12.-19.02.2026. Küsitleti 1138 Eesti elanikku vanuses 16-74. Tegemist on Emori algatusel tehtava korduvuuringuga, mis kaardistab Eesti elanikke teadlikkust ning hoiakuid investeerimise ja säästmise teemadel.

Tekkis lähem huvi? Uuringu saad soetada meie e-poest.