Seekordses „Pointi“ osas on külas Swedbank Eesti kommunikatsiooniosakonna juht Heili Klandorf-Järvsoo, kelle karjääritee on kulgenud diplomaatiast meediamaailma, sealt turismiturundusse ja edasi pangandusse.

Tema esimene töökoht pärast ülikooli oli diplomaadina Välisministeeriumis. Sellesse aega jäi ka 11. septembri rünnak kaksiktornidele. „See oli minu esimene šokk Välisministeeriumisse tööle asudes. Tol hetkel ei olnud selliseid internetisüsteeme, mis oleksid võimaldanud kõiki eestlasi Ameerika Ühendriikides positsioneerida. Telefon oli korralikult punane,” meenutas Klandorf-Järvsoo.

Diplomaadina töötas ta viis aastat ning ütleb, et just sel ajal saadud kogemus on teda kommunikatsioonis enim aidanud. „Swedbanki kommunikatsiooniosakonda juhtides pean arvestama, et me oleme pank paljudele: 960 000 erakliendile ja suurele osale Eesti ettevõtlusmaastikust. Kui sa ei vaata oma kommunikatsioonis enda ümber 360 kraadi, ei tea, kes on su osapooled, kelleni üks või teine sõnum jõuab, ning plärtsud lauseid või mõtteid, mis võivad mõjuda solvavalt, siis sa ei saa luua sõnumeid nii suure panga nagu Swedbank kommunikatsiooniosakonnas.”

Juttu tuli ka Swedbanki uuest kontorihoonest, kus töötajatel ei ole isiklikke töölaudu, vaid töökoht valitakse vastavalt vabade laudade olemasolule. Klandorf-Järvsoo meelest on see osa moodsast töökultuurist ja loob väga hea võimaluse eri tiimide vaheliseks läbikäimiseks.

Arutlesime ka selle üle, kuidas ettevõtted loovad üha rohkem kiiret ja meelelahutuslikku sisu ning kuivõrd aitab see brändisõnumil tegelikult kinnistuda. „Kui eesmärk on lasta brändil korraks läbi vilksatada ja teha seda pidevalt kiirtarbimise loogika alusel, siis see on samuti strateegia. Üleüldse otsustavad eratarbijad tänapäeval väga suurel määral emotsiooni ajel,” ütles ta. Samas loodab Klandorf-Järvsoo, et ettevõtted mõtlevad ka kestlikumale ja rohkem läbimõeldud sisule. „Meil on need mõlemad pooled olemas ja mul on kahju, et kiirtarbimine praegu nii suurt mõju omab. Aga ma ikkagi loodan, et see teine pool tasakaalustajana ei kao.“

Varem on Klandorf-Järvsoo juhtinud ka Visit Estonia turismiturundust. „Iga Eesti inimene peaks oskama oma välismaisele uuele tuttavale öelda ühe lausega, miks peaks Eestisse tulema. Kui kohtaksin näiteks digihuvilist inimest, ütleksin, et Eestisse tasub tulla, sest kõik muu liigub aeglaselt peale WiFi. Kui see on toiduhuviline, siis ütleksin, et kiirtoit võrdub sellega, mis meil põllult taldrikule tuleb.“ Selleks, et sõnum oleks strateegiline, tegi Klandorf-Järvsoo koostööd Londoni sõnumiagentuuriga. Täispikas osas rääkisime, mille poolest erineb rahvusvahelise partneri tööstiil Eesti agentuuride omast ja miks on ta mõnikord palunud kohalikes agentuurides projektijuhte välja vahetada. Juttu tuli ka sellest, kuidas toodi Eestisse Michelini tärn ning kuidas seda turunduses kasutada.

Klandorf-Järvsoo on olnud ka Kanal 2 avalike suhete juht ja menusaate „Tantsud tähtedega“ konsultant. „Väga tänulik olen selle eest, et nägin, kuidas üks formaat lokaliseeritakse BBC järelevalve all. Nad käisid kohapeal, vaatasid kaamerate arvu ja põranda suurust. Me tegime päriselt välismaad Eestis.“ Ta meenutas, et esimesel hooajal oli tunne kohati nagu iduettevõttes: „On väga raske minna suurettevõtte juurde ja hakata sponsorpaketti müüma, sest nad ei tea tantsu detaile, mis seal siis nii ägedat ja glamuurset on. Nagu start-up’id peavad tihti õhuga midagi maha müüma, et rahastust saada, siis meil oli natuke sama tunne.“ Lisaks kuuled, milliseid lähenemisi kasutati kommunikatsioonis, et motiveerida tuntud inimesi esimese hooajaga liituma.

Samuti saad teada, kui mitme silmapaari alt peab üks tekst panganduses enne avalikustamist läbi käima ning kui suur roll on riietusel visuaalses kommunikatsioonis. Klandorf‑Järvsoo meenutas ka aega ajakirja Hello! peatoimetajana, selgitas, miks see formaat endiselt toimiks, ning jagas nippe, kuidas hoida ajakirjanikega häid suhteid.

Kuula-vaata lähemalt (Spotify ja Apple Podcasts):

2024. aasta augustis alustasime Emori taskuhäälinguga “Point”. Turundushuvilistele suunatud taskuhäälingu saatejuht on turunduslektor ja Emori konsultant Alar Pink. Iga osa keskendub ühele turunduseksperdile, kellel on pikaajalisem turundusvaldkonnas töötamise kogemus ning kes on vastustanud või vastutavad praegu organisatsiooni turundustegevuste eest.

Loe ka:
– Linnar Priimägi: kommunikatsiooniinimene peab tundma keskkonda, milles ta tegutseb
– Arno Pae: turundajatena peame püüdlema empaatia- ja tabamise võime poole
– Jonna Pechter: minu eesmärk on, et inimestel oleks väljakutsuvad eesmärgid
– Silver Vohu: sisekommunikatsiooni alahinnatakse paljudes ettevõtetes