„Pointi“ värskes osas on külas reklaamiekspert ja riigikogu liige Marek Reinaas. Ta hoiatab, et kui tehisintellekt hakkab inimeste otsuseid liialt suunama, ei pruugi see turundusele hästi lõppeda.

„Vaadates, mismoodi inimesed AI-d kasutavad, kardan ma, et varsti ei olegi inimesel enam otsustamisetappe, vaid ta põhimõtteliselt loeb ekraanilt, mida tegema peab. Ja mingil lihtsameelsel põhjusel on ta surmkindlalt veendunud, et see, mis seal kirjas on, on tõde. Kui sa sisestad, milline võiks olla restoran kesklinnas, siis ta pakub sulle kohta, millest sa varem ei teadnud. Põhjendab, miks see koht on väga tore, räägib, mida seal süüa antakse ja kui palju see kõik maksab. Ja juba oled sa seal, ilma et see restoran oleks saanud mingi tuntuse või mõni sõber oleks sulle öelnud, et see on tore koht – mis oligi varasem turundusprotsess. Kui inimesed hakkavad tegema otsuseid AI baasil, siis põhimõtteliselt kaotab turundus võib-olla isegi oma mõtte,“ kõneles Reinaas.

Reklaamitööstuse üheks suurimaks murranguks peab Reinaas sotsiaalmeediat, kus sõlmitakse nüüd ostu-müügitehinguid. Ka andmed võimaldavad aina personaalsemat lähenemist. „Sul ei ole enam mõtet Ekspressis esikaant osta, sa lähed ja saadad kõigile lihtsalt mingi asja. Ma mäletan, me töötasime Whiskasi asjadega ja mingil hetkel teadsime, et Eestis on 110 000 kassi. Me põhimõtteliselt teadsime pooli neist nime ja nägu pidi, teadsime, millal neil sünnivad pojad. Ühesõnaga, personaalse otseturunduse absoluutne võidukäik tuli tänu digitaalsusele.“

Reinaas on esindanud Eestis mitut rahvusvahelist reklaamiketti ning ütleb, et just BBDO koolitustelt saadud kogemus õpetas talle, mis turunduses päriselt loeb. „See kanal, kus idee lõpuks mingiks reklaamijubinaks vormub, ei ole tähtis. Tähtis on strateegia, see suur idee. Lugu peab olema selline, et sellest võib teha kolmekümnesekundilise klipi või postri.“ Loomingulisus on see, mis inimesi heas reklaamis kõnetab. „Nad on peaaegu vabatahtlikult nõus seda jõllitama. Seal on mingi nali, mingi asi, mis kütkestab. Või on see nii ilus, et inimene hakkab nutma või naerma,“ kõneles ta.

Juhtimisest rääkides tõi Reinaas näite ajast, mil oli agentuuri omanik. „Kui sa oled omanik ja palkad tegevjuhi, aga käid tal kogu aeg järel ja küsid, miks see ja teine asi tehtud ei ole, ja ütled, et ma teeks ise kümme korda paremini, siis ausalt öeldes lööb see tegevjuht varsti sellele omanikule taburetiga pähe ja marsib uksest välja, mis põhimõtteliselt juhtuski.“ Ta lisas, et omanik peaks laskma juhil juhtida ning omaniku roll on olla partner.

Ühel hetkel tundis Reinaas, et tal ei ole reklaamimaailmale enam midagi anda. „Kõik need kuradi Kuldmunad olid olemas, ettevõtete pundar ka. Ühtegi päris väljakutset enam ei olnud,“ sõnas ta. Huvi ühiskondlike protsesside vastu viis ta poliitikasse, kus avalikkusega suhtlemisel soovitab ta sõnu hoolikalt valida. „Kui sa lähed ametlikku seisukohta ütlema, pead ilmtingimata olema väga täpne. Ja kui ütled isiklikku seisukohta, võiks see olla öeldud niimoodi, et sellest ei ole võimalik erineval moel aru saada, sest uskuge mind, meedia saab sellest kohe aru moel, kuidas sina seda ei mõelnud. Ma ei taha mingil juhul öelda, et meedia in corpore (täies koosseisus – toim.) on kuidagi pahatahtlik. Ei. Nad teevad rasket ja tänuväärset tööd. Aga mõnes mõttes vastab tõele, et neljandal võimul on võib-olla mõjutusvahendeid isegi nii palju, et pahatihti mõjutab see Eesti elu ja poliitikat vaat et isegi liiga palju.“ Kuigi praegu peab Reinaas end poliitikuks, ütleb ta: „Kuskil oma sisimas, kõige pimedamas hingesopis, olen ma ikka lõppude lõpuks punkar.“

Juttu tuli ka persoonibrändist, turundustausta eelistest poliitikas ning sellest, kuidas hindab Reinaas erakondade kampaaniaid turundaja pilgu läbi. Lisaks meenutas ta Eesti reklaami algusaegu, agentuuri Vatson & Vatson loomist ning eksimust, mis jõudis ajalehe esiküljele. Samuti rääkis ta, mida peab oma elu üheks suurimaks saavutuseks ja kuidas teenis pool miljonit krooni.

Kuula-vaata lähemalt (Spotify ja Apple Podcasts):

2024. aasta augustis alustasime Emori taskuhäälinguga “Point”. Turundushuvilistele suunatud taskuhäälingu saatejuht on turunduslektor ja Emori konsultant Alar Pink. Iga osa keskendub ühele turunduseksperdile, kellel on pikaajalisem turundusvaldkonnas töötamise kogemus ning kes on vastustanud või vastutavad praegu organisatsiooni turundustegevuste eest.

Loe ka:
– Margot Adamson: tehisaru kasutamisel tuleb jääda allikakriitiliseks
– Mart Mikk: ka 2026 on reklaam mõneti surnud
– Annika Arras: Eesti erakondades on parteibränd enamasti persoonibrändist üle
– Kerly Randlane: hea juht loob võimaluse end taga rääkida
– Kaja Sepp: ajakirjanik ei ole vastaspool, vaid partner