Kaspar Küünarpuu: turundus ei ole kulu, mida esimesena kärpida
16.04.2026
16.04.2026
„Iga turundusjuht ja agentuur peaks rääkima rohkem numbrite ja tulemuse keeles. Ma keelaksin üldse ära sõna „turunduskulud“. Me investeerime raha selleks, et saada midagi tagasi. See on kogemusel põhinev distsipliin, mis tähendab, et kui sa lähed raha investeerima, siis pead sellele juurde mõtlema arvutused. […] Ma ei nõustu väitega, et me puhtalt eksperimenteerime,“ selgitas ta.
Küünarpuu sõnul ei müü meediaagentuurid enam ammu pelgalt katvust. „Rahvusvaheliselt räägitakse juba ammu, et reach’i (katvuse) ostmine on surnud. Tuleb osta attentive reach’i ehk tähelepanu, mida sa tegelikult selle eest saad.“ Et investeering oleks kasulik ega piirduks vaid kontaktide suurendamisega, tuleb tema sõnul rohkem panustada kvaliteetsete andmete ja uuringute kasutamisse.
Küsimusele, kuidas planeerida meediat olukorras, kus meediatarbimine on killustunud ja uusi kanaleid tekib aina juurde, vastas Küünarpuu, et kõik sõltub eelarvest. „Kui sul on vähem raha, siis killustamine lahjendab pilti. Ei ole mõtet minna mitmesse kanalisse miinimum eelarvega, vaid panusta ühte rohkem ja sa oled nähtav,“ ütles ta. Suurema eelarve puhul jätab Küünarpuu ruumi katsetamiseks: „Eksperimenteerimine ei ole suures eelarves reeglina suurem kui viis protsenti. Ja lahendused, mis sageli silma paistavad, tulevad sealt, kus on raha.“
Hea agentuurikonsultant mõistab, et tema algne lahendus on vaid osa tervikust ning oluline on seda kohandada vastavalt kliendi vajadustele. Koostöös on Küünarpuu meelest oluline, et klient julgeks olla aus ja öelda, mis on ettevõtte tegelik probleem, või et konsultant julgeks seda ilma keerutamata küsida. „Head tulemused tulevad siis, kui räägime ausalt, mis see väljakutse on. Kui klient avab kaardid ja ütleb, et ta peab näiteks finantstulemusi parandama, siis agentuur aitab seda teha. See on nagu arsti ja patsiendi suhe: kas räägid kaudselt või ütled otse, kus valutab.“
Tehisintellektist rääkides selgitas Küünarpuu, kuidas Dentsu kasutab sihtrühmade mõistmiseks ja ideede testimiseks reaalsetel andmetel põhinevaid persoonasid. Ta tõi näite, kus Saksa arendajad võrdlesid Dentsu kasutatavat lahendust ChatGPT-ga. „Nad panid ühele ekraanile ChatGPT ja teisele meie kasutatava lahenduse ning küsisid: „Sul on raha. Kas lähed reisile või panustad haridusse?” ChatGPT ütles, et haridus on olulisem ja võib-olla jätab reisi vahele. Meie enda uuringu ja hard data põhjal tehtud vastus oli, et jah, ma saan aru, et see on oluline, aga 8 minusugust inimest 10-st läheb reisile.“
Varem töötas Küünarpuu 12 aastat uuringufirma Norstat Grupi Eesti, Balti ja teiste üksuste juhina. „Mis ma sealt kaasa võtsin, oli see, kuidas teha ärilises mõttes tulemust. Kui mina alustasin, oli Norstat aasta aega tegutsenud ja käive kuskil 100 000 euro juures. Kui ma lõpetasin, oli see viis-kuussada tuhat.“ Juhtimises lähtub Küünarpuu põhimõttest, et lahendamatuid olukordi ei ole: „Ükskõik, mis on, ma mõtlen lahenduse välja, olgu see hea või halb, aga edasiminek on parim viis.”
Juttu tuli ka sellest, miks vahetavad ettevõtted sageli turundusjuhte ning kuidas käituda, kui ettevõte ei toeta turundaja pakutud lahendust. Lisaks saad teada, kuidas Küünarpuu on pannud Chuck Norrise eesti keeles rääkima.
Kuula-vaata lähemalt (Spotify ja Apple Podcasts):
2024. aasta novembris alustasime turunduspraktikate taskuhäälingu „Point“ lisasaatega „Point+“, kus igal nädalal võetakse fookusesse üks teema, mida kutsutakse kommenteerima valdkonna ekspert.
Loe ka:
– Kert Kangert: turundus ei ole kulu, vaid investeering
– Indrek Viiderfeld: praegu on hea aeg suunata raha turundusse
– Andres Lember: 90 protsenti turundusest on matemaatika, aga tõeliseks eduks sellest ei piisa
–Margus Klaar: miks me turunduses sageli valet probleemi lahendame?
– Katriin Loorents: agentuuri valikut ei määra hind, vaid kompetents
Juhtekspert, Emor
Tööandjate maine uuring näitab, et inimeste jaoks on tööandja valikul kõige olulisemad korralik palk, kindlus töö koha säilimises ning et töötajad tunneksid, et tööandja neist hoolib. Töötajaid väärtustav kuvand kujuneb erinevate tegurite koosmõjus: lisaks materiaalsele motivatsioonipaketile on väga oluline ka juhtimiskultuur.