Kommunikatsioonijuht peab olema laua taga, kus otsuseid tehakse, ja seal aktiivselt kaasa rääkima, ütles Eleringi kommunikatsioonijuht Karin Veskimäe „Pointi” värskes osas.

„Sa ei saa olla selles rollis pimesi uskuja, sest siis lähed üsna kiiresti omadega rappa. Kommunikatsioonijuhina oled sa organisatsioonis see, kes peab peegeldama, kuidas asjad ühiskonnas vastu kajavad, millised on riskid ja millega tuleb arvestada. Ja hea tippjuht või poliitik tegelikult kuulab,” sõnas ta. Eleringis peab Veskimäe oluliseks, et inimesed mõistaksid, kuidas süsteem toimib ning miks ettevõttes teatud otsuseid tehakse.

Enne Eleringiga liitumist juhtis Veskimäe Tallinna linna kommunikatsiooniosakonda. „Minu nägemuses on Tallinna juhtimine ülepolitiseeritud. Ka bränditaju uuring näitas, et linnas on palju poliitikat, aga vähe policyt (poliitikakujundust) ning linna kuvand kõigub koos poliitilise poolega,” ütles ta. Üks tema eesmärkidest oli luua ühtne, elanikele kuuluv Tallinna bränd. Veskimäe tunnistas aga, et see pole seni õnnestunud ning linna kuvand sõltub paljude jaoks kindlast poliitikust. „Kuskile maani on see okei, aga on kohti, kus võiks sellest tekitõmbamisest üle saada ja leppida kokku, et see on meie kõigi ühine pealinn, millised asjad peavad paika ja mis on poliitiliste valikute küsimus,” selgitas ta. Veskimäe sõnul on omavalitsuse kommunikatsioon eelkõige avalik teenus, mitte poliitilise kapitali kasvatamise vahend. „Ennekõike on see avalik teenus. Ja kui see on hästi tehtud, siis võidab sellest ka poliitik,” märkis ta.

Veskimäe hinnangul ei peaks avalikku ja erasektorit vastandama. „Sektorite vahel liikumine peaks olema loomulik. See avardab maailmapilti ja loomingulisust. Valitsuskommunikatsioonis töötavad inimesed on läbi käinud vasktorudest, ääretult karastunud, laia maailmapildiga ja väga võimekad inimesed.” Tema sõnul ei saa väita, et avalikus sektoris ei mõeldaks sellele, kust raha tuleb või kuidas seda teenitakse. „Vastupidi, ma olen näinud väga palju inimesi, kes mõtlevad sellele, kuidas ettevõtted ellu jääksid,” lausus ta.

Avaliku sektori tunnustusürituste puhul peab Veskimäe oluliseks läbipaistvust. „Selg sirgu! Kui sa oled otsuse teinud ja selle läbi mõelnud, siis peab sellest ka julgelt ja ausalt rääkima. Mõnikord tehakse viga sisekommunikatsioonis, kus palutakse pilte mitte jagada või püütakse sündmust varjata. Seda ei peaks tegema,” ütles ta.

Inimeste värbamisel usaldab Veskimäe sisetunnet. „Minu kogemuse põhjal on kõik väga õnnestunud värbamised olnud kiired äratundmised, et see on meie inimene. Ja seal, kus ei ole nii hästi läinud, on alati olnud mingi võbelus – et vaatame ja proovime – ning see ei ole tegelikult toiminud.” Bakalaureusekraadi peab ta kommunikatsioonis hädavajalikuks, magistrikraadi vajalikkus sõltub inimesest ning mõnikord võib selle asendada ka laiem lugemus ja silmaring.

Täispikas osas vaatas Veskimäe tagasi oma karjäärile, kuhu jäävad töö Postimehe välisuudiste toimetuses, Tartu Ülikooli pressiesindajana, Statistikaametis ning mitmes ministeeriumis eri kriiside ajal. Rääkisime ka sellest, kuivõrd mõjutavad poliitilised tuuled kommunikatsioonijuhi tööd, kas kommunikatsioonis piisab vaid kampaaniatest, kuidas kasutada tehisintellekti ning kas ajakirjanikud on saatnud AI abil koostatud küsimusi. Lisaks saad teada, mida võttis Veskimäe kaasa Priit Pulleritsu reporteritöö kursuselt ajakirjandust õppides ning miks ta otsustas pärast ülikooli minna Austraaliasse.

Kuula-vaata lähemalt (Spotify ja Apple Podcasts):

2024. aasta augustis alustasime Emori taskuhäälinguga “Point”. Turundushuvilistele suunatud taskuhäälingu saatejuht on turunduslektor ja Emori konsultant Alar Pink. Iga osa keskendub ühele turunduseksperdile, kellel on pikaajalisem turundusvaldkonnas töötamise kogemus ning kes on vastustanud või vastutavad praegu organisatsiooni turundustegevuste eest.

Loe ka:
– Linnar Priimägi: kommunikatsiooniinimene peab tundma keskkonda, milles ta tegutseb
– Silver Vohu: sisekommunikatsiooni alahinnatakse paljudes ettevõtetes
– Kristiina Tamberg: kui kriisis ei ole vastust, tuleb seda ausalt öelda
– Dan Lõhmus: kriisis tuleb mõnikord uhkus alla neelata
– Hanna Turetski-Toomik: kommunikatsioon ei saa musta valgeks rääkida – see on vastuvõetamatu
– Annika Arras: Eesti erakondades on parteibränd enamasti persoonibrändist üle