Mis seisus on Eesti reklaam, kuhu liigub valdkonna tulevik ja milline töö püüab žürii pilgu? Nendel ja teistel teemadel rääkisime värskes „Point+“ osas reklaamiagentuuri Taevas Ogilvy loovjuhi Heiki Urbalaga.

Urbala on aastaid hinnanud erinevate reklaamikonkursside töid ja ütleb, et paljud ettevõtted tegutsevad turunduses liiga turvalistes piirides. Nii tekibki tunne, et turundusse investeeritud raha ei too piisavalt tagasi. Auhinnavääriline reklaam peab sisaldama x-faktorit, olema originaalne ja looma mõju nii ühiskonnas kui majanduses. „Kui ikkagi tahta kiiresti ja jõuliselt kasvada, siis sa pead olema kogu aeg piiri peal,“ märkis ta. Täispikas osas tõi Urbala näiteid Eesti ettevõtetest, kes loovad tema hinnangul maailmamuutvaid reklaame, ning rääkis, kuidas ta ise ideedeni jõuab.

Kui turundaja pöördub agentuuri poole, peaks briif olema alati kirjalik. Urbala 30-aastane kogemus näitab, et suuline briif tekitab hilisemaid arusaamatusi, kuid kirjalik lähenemine sunnib tellijat läbi mõtlema, millist tulemust agentuurilt oodatakse. Ta tunnistas, et klientide professionaalsus on ajas paranenud, kuid endiselt leidub ettevõtteid, kellel puudub aastane turundusplaan või kes ei ole valmis seda agentuuriga jagama. „Parem kasvõi kehvapoolne plaan, mis iga kvartal muutub, kui see, et üldse plaani ei ole.“

Riigihangetest rääkides ütles Urbala, et praegune süsteem ei ole õiglane. „Täna riik tellib kõigilt tasuta tööd. Kui osaleb 15 agentuuri, kes teevad valmislahenduse, siis see on võrreldav ehitusvaldkonnaga: 10 agentuuri ehitavad 10 kilomeetrit teed ja lõpuks valitakse üks, mis tähendab, et ülejäänud üheksa 10-kilomeetrist teelõiku lähevad arhiivi. Agentuurid maksavad ju riigimaksud selle n-ö tasuta töö pealt. Riik võiks hangete korraldamist mõistlikumalt reguleerida või osalemist tasustada. On raamhanked, mis on parem variant, aga ma arvan, et seda saaks veel täpsemaks arendada, sest praegune mudel suretab välja tippagentuure ja tipptiime,“ selgitas ta.

Pikale loojutustusele jääb reklaamimaastikul järjest vähem ruumi ja edu sõltub üha enam sellest, kui hästi suudetakse luua lühikest ja trendikat videosisu. Selle mõistmiseks laadis Urbala enda telefoni TikToki. „Esimesed nädalad ja kuud oli väga imelik, ma kuidagi ei suutnud ennast sinna sisse saada. Aga ühel hetkel, kui saad selle nõksaka kätte, siis see on üks väga teistmoodi maailm,“ märkis ta. Urbala hinnangul muutub reklaam lähiaastatel veelgi tihedamaks ja pöörasemaks. „Viie aasta pärast istud isesõitvas autos – mis ma arvan, et päriselt tuleb – ja seal ekraanidel vilguvad ja jooksevad erinevad sisud.“

Nii agentuuride hinnastamismudelid, loovjuhi roll kui ka reklaamiharidus vajavad tehisaru arengu tõttu ümbermõtestamist. „Tuleb Nano Banana. Kui keegi meie tiimist tegi selle banaaniga kliendile pildi, siis kas me küsime selle eest 50, 100 või 10 eurot või ei küsi üldse mingit raha. Me peame ju kuidagi oma promptikirjutamist monetiseerima,“ rääkis ta. „Ma olen väga palju lugenud tehisintellekti prognoose ja arvan, et väga vähesed eestimaalased, eurooplased ja ameeriklased on valmis selleks, mis lähema kolme aasta jooksul juhtub. See on umbes nagu nuputelefon versus nuppudeta telefon. See juhtus kiiresti, aga praegune juhtub veel kiiremini. Ühel hetkel on reklaamiagentuurid ilma loovjuhtideta, ülikoolid ilma õppejõududeta, sest see on lihtsalt majanduslikult palju mõistlikum.“ Täispikas osas rääkis ta lähemalt, kuidas agentuurid lähitulevikus muutuvad ning millised oskused aitavad muutuste keskel töökohta säilitada.

Lisaks tuli juttu sellest, kas reklaamitööstus on muutunud pigem meelelahutuseks ning milliseid õppetunde võttis Urbala kaasa seitsmeaastasest ettevõtjateekonnast. Ta meenutas ka oma esimest Kuldmuna, esimest teenitud miljonit krooni ning seda, kuidas õppis kunagi turvameheks.

Kuula-vaata lähemalt (Spotify ja Apple Podcasts):

2024. aasta novembris alustasime turunduspraktikate taskuhäälingu „Point“ lisasaatega „Point+“, kus igal nädalal võetakse fookusesse üks teema, mida kutsutakse kommenteerima valdkonna ekspert.

Loe ka:
– Madis Laas: kõigil tuleks pürgida Eestist väljapoole
– Urmas Lilleorg: reklaamiäril ei ole Eestis suurt kasvu ja see mõjutab turundust
– Marek Reinaas: turundus võib muutuda mõttetuks
– Pärtel Vurma: Eesti disain on tasemel, kuid õhus on väike mure
– Margus Klaar: miks me turunduses sageli valet probleemi lahendame?