Marie Ojamaa: Eesti tarbija ootab toidulauale pidevalt midagi uut
27.04.2026
27.04.2026
„Andmed, kogemus, sisetunne, trendid – kõik need kokku. See ongi toiduainetööstuse võlu, et sa ei saa mõelda nii, et see, mis toimis varem, toimib ka edaspidi. Tulemus võib olla hoopis teine ja sa pead muutustega kaasa minema, oskama andmeid mõõta ja kasutada,“ ütles ta.
Fazeri kategooriajuhina oli Ojamaa üks suurimaid proovikive mõista, millised on Baltimaade tarbijate ootused. „Ühe jaoks tähendab pehmus, magusus, soolasus või poorsus üht, aga teise turu jaoks hoopis midagi muud,“ märkis ta. Eestlastele on leiva ja saia puhul kõige olulisem just pehmus, sellele järgneb maitse ja alles seejärel hind, teadis Ojamaa. Lihatööstusest tõi ta näite, et võrreldes enam kui kümne aasta taguse ajaga eelistavad inimesed sealiha kõrval nüüd üha enam kanaliha.
Joogiettevõttes Prike AS töötas Ojamaa brändijuhina ning vastutas ka luksuslikumate toodete eest. Premium-toodete turunduses on tema sõnul oluline roll HoReCa-sektoril (hotels, restaurants, catering). „Kui jaekaubanduses loeb, kuidas on tooted riiulis presenteeritud, siis HoReCas on oluline ka see, kuidas sa serveerid, kuidas sa selle toote lauda viid – see on omaette rituaal,“ kirjeldas ta. Rahvusvaheliste brändide puhul anti Ojamaale ka täpsed juhised, kuidas luksulikke tooteid poeriiulile paigutada.
Lisaks toidutööstusele on Ojamaa proovinud kätt ka agentuuris La Ecwador kliendisuhete juhina. Seal mõistis ta, kui oluline on, et ettevõte jagaks agentuuriga andmeid, mis aitaksid langetada parimaid otsuseid. „Ma olen alati mõelnud, et agentuurid ei ole niisugused, et sa annad briifi, nad teevad töö ära, sa maksad raha ja nii on. Minu jaoks on nad alati osa sinu ettevõttest, aga töötavad lihtsalt väljaspool sinu kontorit. Kogu see mõtlemine, know-how (oskusteave), hingeelu. Et asi oleks edukas ja me jõuaks oma eesmärgini, peavad nad sinuga sama sammu käima,“ rääkis ta. Samas sai Ojamaa agentuuris aru, millises rollis ta end kõige paremini tunneb. „Seal on laveerimine erinevate brändide vahel, aga minu jaoks sai selgeks, et olen ikkagi ühe brändi inimene.“
Sotsiaalmeedias ei tasu keskenduda ainult nooremale sihtrühmale. „Aastaid tagasi räägiti, et noorem generatsioon on see põhiline. Tegelikult näeme, et 50+ kasutab sotsiaalmeediat sama palju, kui mitte rohkem. See on kindlasti üks võimalus, mida igapäevases kommunikatsioonis kasutada,“ märkis ta.
Küsimusele, kas sisu sotsiaalmeediasse peaks looma eraldi sotsiaalmeediaagentuur või loovagentuur, vastas ta, et on kasutanud mõlemat varianti ega vastandaks neid kuidagi. Praktika on aga näidanud, et eraldi sotsiaalmeediaagentuuri kasutamine teiste agentuuride kõrval nõuab rohkem koordineerimist ja infovahetust. Kui loovagentuur on juba kaasatud, on tema kogemuse põhjal mugavam võtta ka sotsiaalmeediateenused samalt partnerilt. „Praegu ma ütleks, et pigem ühele agentuurile anda teha on mugavam, mõistlikum ja efektiivsem.“
Kuidas aga käituda, kui konkurent jõuab sama ideega turule esimesena? Millele pöörata tähelepanu turundusstrateegia koostamisel ja kui kaua selle loomine tegelikult aega võtab? Milliseid vigu vältida pakendidisainis? Ja kui lähedal oleme ajale, mil tehisaru hakkab looma tootepakendeid? Neile ja paljudele teistele küsimustele vastab Ojamaa juba täispikas episoodis.
Kuula-vaata lähemalt (Spotify ja Apple Podcasts):
2024. aasta augustis alustasime Emori taskuhäälinguga “Point”. Turundushuvilistele suunatud taskuhäälingu saatejuht on turunduslektor ja Emori konsultant Alar Pink. Iga osa keskendub ühele turunduseksperdile, kellel on pikaajalisem turundusvaldkonnas töötamise kogemus ning kes on vastustanud või vastutavad praegu organisatsiooni turundustegevuste eest.
Loe ka:
– “Point+” võttis luubi alla Eesti jaekaubanduse olukorra
– Jaanika Terasmaa: jaekaubandus on nagu elav organism
– Janne Laik-Lõhmus: Läti ja Leedu turgudel tuleb kohalikku klienti tunda
– Margus Klaar: miks me turunduses sageli valet probleemi lahendame?
– Merle Saviauk: võtan julgelt tööle inimesi, kes tulevad koolipingist
Juhataja, Emor
Tihti kipuvad hindajad määrima Y-generatsioonile pähe „unikaalseid“ omadusi, mis on tegelikkuses iseloomustanud noori inimesi läbi aegade. Ent Y-põlvkonnal on võrreldes varasematega ka eripärasid, mis tulenevad mitte mingist sünnipärasest unikaalsusest, vaid keskkonnast, kuhu on sünnitud. Ja keskkond on võrreldes 1990. aastatega vägagi muutunud.