„Point+“ värskes osas on külas loovagentuuri Tank tegevjuht Marge Kari, kellega rääkisime reklaamimaailma tulevikust.

„Ma tahaks, et see läheks sinna suunda, et brändid suudaksid ennast eristada ja mõtleksid rohkem sisule. AI-ajastu on pakkunud tohutut võimalust, et iga bränd saab teha keskpärast reklaami või turundust ja siis suured brändid on hädas, et kuidas teha seda eristuvat. Ma tahaks, et me teeme võib-olla vähem, aga me teeme kvaliteetset ja eristuvat,“ ütles ta.

Kari sõnul muutub lähiajal ka see, mida agentuurid üldse loovad. „AI-st tulenevalt muutub see, kuidas me midagi teeme ja see, mida me suudame kliendile pakkuda. Piltlikult öeldes hakkavad agentuurid looma iga brändi jaoks AI-persoonasid, keda koostöös meediaagentuuriga treenida. Sa hoiad kätt pulsil sellel persoonal ja alati on sul olemas tegelane, kelle vastu oma sõnumeid kontrollida. Võib-olla hakkab agentuur välja andma hoopis teistsuguseid tooteid, mis ei ole enam kampaania, välimeedia või teleklipp.“

Eesti agentuurid ei jää Euroopa tasemele kuidagi alla. „Meie top 10 on tegelikult Skandinaavia ja Läti-Leeduga täiesti konkurentsivõimelised ja suudame olla ka mingites asjades isegi paremad. Skandinaavia poolest me suudame olla protsessides ja tegemistes kiiremad. Lätiga me konkureerime lihtsalt hinnas, mis on täiesti ebareaalne. Leedu mõttes on küsimus lähenemises. Ma jälle üldistan ja teen kindlasti liiga, aga mulle tundub, et seal kuidagi ostetakse genereeritud lahendusi rohkem.“

Küsimusele, miks on koosolekud suhtekorraldusagentuurides tihti tasustatud, kuid loovagentuurides mitte, vastas Kari, et olukord on siiski paranemas. „On küll veel palju seda tasuta töö tegemise ootust, aga ma ütlen, et me vaikselt liigume selles suunas ja saadakse aru, mis osa on tasuta küsitav ja mis osa tegelikult enam ei ole.“ Hinnastamisest rääkides märkis Kari, et fookus ei peaks olema tunnitasul, vaid tulemusel. „Kui meil on teada, et selle kliendiga on alguses vaja senior levelit või kallimat asja, siis me olemegi selgelt öelnud, et seal tulevad nüüd need mehed mängu ja seal on tunnihinnad kõrgemad. Aga reeglina me ei taha seda tunnihinna loogikat üldse, me räägime sellest, mis te saate selle eest, et need mehed on mängus.“

Enne tegevjuhiks saamist töötas Kari pikalt projektijuhina. Alustajatele, kes tunnevad edukate agentuuride või turundajatega suheldes ärevust, soovitab ta keskenduda selguse hoidmisele. „See on natuke treenimise küsimus, aga kõigepealt ausalt ise kohe öelda, et ma ei tea kõiki asju, olen avatud kuulama. Kui küsin rumalaid küsimusi, siis anna andeks, aga niimoodi ma õpin. Teine asi – sul on tõenäoliselt alati võimalik võtta keegi seeniorim kaasa, kes sinu kindlustunnet parandab.“

Kui erinevad on turundusjuhid sõltuvalt sellest, kas nende taust on kommunikatsioonis või turunduses? Milline on noorte suhtumine töösse? Kuidas muuta riigihangete korraldamist ja kasvatada eksporti? Kas organisatsioonikultuuri loob tegevjuht või omanik ning millistel agentuuridel läheb täna kõige paremini? Neile ja paljudele teistele küsimustele vastab Kari juba täispikas episoodis.

Kuula-vaata lähemalt (Spotify ja Apple Podcasts):

2024. aasta novembris alustasime turunduspraktikate taskuhäälingu „Point“ lisasaatega „Point+“, kus igal nädalal võetakse fookusesse üks teema, mida kutsutakse kommenteerima valdkonna ekspert.

Loe ka:
– Joel Volkov hindab oma töös strateegilist ja stabiilset koostööd
– Timo Hartikainen: sotsiaalmeedias jõuab rohkemate inimesteni kui televisioonis
– Heiki Urbala: ettevõtted kasvavad siis, kui turundus julgeb piire kompida
– Madis Laas: kõigil tuleks pürgida Eestist väljapoole
– Marek Reinaas: turundus võib muutuda mõttetuks