Seoses lähenevate presidendivalimistega aitas meie uuringujuht Aivar Voog ERRi uudisteportaalil panna kokku mahukat ülevaadet selle kohta, millised on olnud Eesti presidentide toetusnäitajad ja kuidas need ajas muutusid.

Kuivõrd ajaline periood (1992-2026) on pikk ja erinevad uuringute tegijad on kasutanud erinevaid küsimusi ja skaalasid presidendi toetuse mõõtmiseks, on täpset võrdlust võimatu välja tuua. Oma mõju on olnud ka sel, kas president on ametis olnud ühe või kaks ametiaega. Ning muidugi ka sel, kuidas ta oma ametiaega on sisustanud.

Mõned järeldused iga presidendi kohta

Kõige madalama toetusega (vaid 32 protsenti) alustas oma esimest presidendiaega Lennart Meri, kuid juba kolmandal ametiaastal oli see tõusnud 72 protsendile. Teisel ametiajal Meri toetus mõnevõrra langes.

Arnold Rüütli toetajaid oli rohkem kesk- ja vanemaealiste hulgas, rahvuste lõikes ei olnud suurt erinevust. Rüütli toetus püsis kõrge hetkeni, kui ametiaja lõppedes tekkisid alternatiivsed kandidaadid.

Toomas Hendrik Ilvest toetasid enam nooremad (võrreldes Rüütliga), rohkem oli toetajaskonnas haritumaid inimesi. Oli suur erinevus eestlaste ja muu rahvuse (kordades madalam) lõikes. Teisel ametiajal sarnaselt Meriga toetus langes.

Kersti Kaljulaidil oli kõige enam usaldajaid alla 35-aastaste hulgas (eriti palju alla 24-aastaste hulgas). Ka teema usaldust iseloomustas suur erinevus rahvuste lõikes – ametiaja jooksul see ei muutunud.

Alar Karist usaldavad nagu Rüütlitki pigem vanemad elanikud, kuid erinevused nooremate ja vanemaealiste hulgas on väiksemad kui Kaljulaidil ja Ilvesel, mis garanteerib suurema usaldusväärsuse kogu elanikkonna hulgas. Karise usaldajate mõningat vähenemist eestlaste hulgas on aidanud kompenseerida toetuse tõus muu rahvuse hulgas, mis kokkuvõttes on taganud suhtelist stabiilse usalduseväärsuse kogu ametiaja jooksul.

Loe mahukat ülevaadet ERRi portaalist.

Loe ka:
– Usaldus valitsuse, parlamendi ja presidendi vastu on kasvanud