Turunduses võiks olla rohkem ausust ja otsekohesust, leidis „Point+“ värskes episoodis meediaagentuuri Mindshare Eesti juht Markko Sojonen.

Tema sõnul ei tasu konkurssidel ega partneritega suheldes keerutada. Kui agentuur ei osutunud valituks, sest töö kvaliteet ei olnud piisav, keegi teine oli parem või tehing jäi inimestevahelise sobivuse taha, tuleks öelda asjad välja nii, nagu need on. Samuti ei peaks kartma põhitõdede küsimist. „Mul tuleb seda kettipidi siiamaani ette. Täpselt see lühendite mäng – see on legendaarne. Ma ei tea, ma pole seda enne näinud, ma küsin ja siis on mitmeid kordi, kus saad aru, et sa ei ole ainukene. Hullem variant on see, kus noogutatakse kaasa, aga tegelikult ei teata ja siis mingil hetkel on sellest jama.”

Mõnikord on Mindshare teinud uutele klientidele ülevaate meediaplaneerimise alustaladest. „Sellest on kõigile kasu. Selles ei ole midagi imelikku, kui tuleb uus tootejuht, turundusjuht või trendijuht ja ta ei ole meediaga varem sellisel määral kokku puutunud, nagu ta oma uues rollis hakkab kokku puutuma.”

Konkursside puhul soovitab Sojonen arvestada ka agentuuride tegelikku ajakulu. Tema hinnangul oleks protsess õiglasem ja tõhusam, kui see jaotada etappideks. „Sa teed esimese vooru, teed kohe alguses selle chemistry meeting’u (sobivuskohtumise) ja siis tõmbad sealt näiteks kolme (agentuuri) peale ja ütled, et okei, nüüd sisuline töö tuleb teile.” See aitaks tema sõnul vältida olukorda, kus agentuurid loovad mahuka lahenduse, mida lõpuks ei kasutata.

Kohalik meedia peaks Sojoneni meelest pöörama rohkem tähelepanu oma reklaampindade kvaliteedi ja väärtuse tõestamisele. Ta tõi välja, et häid ja tähelepanu hoidvaid reklaampindu on juba praegu, kuid neid võiks olla rohkem ning nende efektiivsust tuleks suuta teaduslikult tõendada. See suunaks ettevõtteid rohkem eelistama kodumaiseid reklaampindu rahvusvahelistele platvormidele, lisas Sojonen.

Muide, Sojoneni teekond ettevõtlusesse algas juba 19-aastaselt, kui ta reisis üksi Rootsi. Ülikond seljas läks ta kohtuma ettevõtetega, kelle toodangut tema isa Eestis müüa soovis. Kuna Sojonen oli peres ainus, kes rääkis inglise keelt, tuli tal üksi hakkama saada. „Kõik läks hästi ja sellest sai täitsa asja,” meenutas ta. Hiljem töötas Sojonen Eesti Päevalehe, Postimehe ja Eesti Ekspressi müügiosakondades, millest viimast ka juhtis. Samuti on ta ametis olnud Elionis, Ajakirjade Kirjastuses ning olnud täiskohaga tennisetreener. „See oli hästi tore aeg, tõesti võiks öelda, et tööalases mõttes kõige stressivabam aeg üldse.”

Ka ukselt uksele raamatute müük USA-s ei ole Sojonenile võõras. „See oli ikka kõva elukool küll. Kõige rohkem õpetas see enesedistsipliini ja seda, mida tähendab teha palju tööd. Külm müük on väga selgelt numbrite mäng. Seal ei ole võimalik valida, et ma hommikul targalt valin need uksed, mis lahti tehakse. Eesmärk oli, et päeva jooksul tehakse lahti 30 ust. See oli nagu sõjaväekordon, lihtsalt vabatahtlik. Me reaalselt töötasime 80 tundi nädalas,” meenutas ta. „Kõige karmimad äraütlemised, mis mul on olnud, on see, kui sa koputad, koputad teist korda veel ja uks tehakse lahti, sa hakkad viisakalt oma skripti rääkima ja sel ajal, kui sa räägid, pannakse uks nina all lihtsalt kinni.”

Taskuhäälingus tuli juttu ka sellest, kuidas Sojonen elas pool aastat Malaisias ja proovis seal käivitada autoportaali. Samuti saad teada, kas meediaagentuur esindab pigem meediat või klienti, milline on agentuuri jaoks hea klient ning kuidas on üleilmsed konfliktid mõjutanud ettevõtete turundusotsuseid.

Kuula-vaata lähemalt (Spotify ja Apple Podcasts):

2024. aasta novembris alustasime turunduspraktikate taskuhäälingu „Point“ lisasaatega „Point+“, kus igal nädalal võetakse fookusesse üks teema, mida kutsutakse kommenteerima valdkonna ekspert.

Loe ka:
– Olga Peresild: turunduses ei ole rumalaid küsimusi
– “Point+” keskendub meediaplaneerimisele
– Heily Aavik: agentuurile meeldib turundaja, kellel on vabadus ise otsustada