Hanna Turetski-Toomik: kommunikatsioon ei saa musta valgeks rääkida – see on vastuvõetamatu
16.03.2026
16.03.2026
Kõneisikuna juhindub Turetski-Toomik ühest selgest põhimõttest. „Ma ei ole see, kes hakkab musta valgeks rääkima. See on mulle põhimõtteliselt täiesti vastuvõetamatu, et keeratakse mingi käkk kokku ja siis hakkame vaatama, kuidas kommunikatsioon selle valge värviga ilusaks värvib, paneb pilved ja liblikad sinna juurde.“ Tema sõnul ei tohiks kommunikatsioon toimida ka nii, et juhid räägivad avalikkusele ainult meeldivaid sõnumeid, samal ajal kui kommunikatsioonijuht võtab enda kanda negatiivsed teemad.
Ajakirjaniku pöördumisele ei jäta Turetski-Toomik kunagi vastamata. Küll aga ei palu ta tavaliselt küsimusi ette. „Kui sa tahad neid küsimusi ette, siis on hästi suur risk, et sa lähed lukku. See kalju on selle inimese jaoks palju lähemal. Pigem mõtle läbi, mis on kõige keerulisem küsimus ja näiteid, millega mida ilmestada. Minu soov on tegelikult, et inimesele jääb hea tunne, kui ta tuleb ajakirjaniku juurest tagasi.“
Otse-eetris esinedes soovitab ta keskenduda ajakirjaniku küsimusele, vastata avatult ja rääkida konkreetselt. Aeg on seal alati napp. „Kui sa oled kitsas ajas ja sult võidakse küsida küsimust, mis tõesti viib segadusse, siis katsu vastata hästi konkreetselt.“ Turetski-Toomiku hinnangul võiks iga kommunikatsioonijuht vähemalt korra ka ise otse-eetris intervjuud anda ja suhelda eri väljaannetega. Ta on olnud kõneisik nii raadios, „Aktuaalse kaamera“ otse-eetris, „Pealtnägijas“ kui ka hommikuprogrammides ja vestlussaadetes. „Mul on täna väga lihtne oma kolleege ette valmistada. Mul on ajakirjanikega professionaalsed suhted. Ma olen ise seal stuudios olnud, ma oskan öelda, mis seal toimub, kuidas on, millega sa pead arvestama. Seda kogemust omamata on kommjuhi tööd pisut keerulisem teha.“
Kuigi avalikkus näeb peamiselt organisatsiooni väliskommunikatsiooni, peab Turetski-Toomik olulisemaks sisekommunikatsiooni. „Mul on alati olnud põhimõte, et oma kolleeg peaks saama uudise enne kui ajakirjanik.“ Näiteks Põllumajandus- ja Toiduametis saavad töötajad olulise info tavaliselt umbes pool tundi enne ajakirjanikke. Nii tunnevad inimesed, et neid hoitakse kursis ja väärtustatakse. Suuremate kriiside ajal soovitab ta töötajatele luua eraldi infokanalid. Sigade Aafrika katku kriisi ajal korraldas amet näiteks igal reedel töötajatele 30–45-minutilise infotunni, kus räägiti olukorra arengutest ja vastati küsimustele.
Kriisis peab Turetski-Toomiku sõnul kõigepealt säilitama külma närvi ja mitte unustama süüa. Samal ajal tuleb läbi mõelda kõik võimalikud arengud. „Meil täna on väga selgelt see suund, et kui me ise oleme midagi halvasti teinud, siis ütleme seda. Kui sa jätad selle esimese etapi tegemata, siis mässid ennast rohkem sisse. Kui ei ole midagi valesti tehtud, tuleb öelda, et tehtud on täpselt niimoodi, nagu reeglid on ette näinud. Kolmas variant on, et sa veel ei tea ja siis tuleb öelda, et me võtame selle asja lahti ja vaatame. Öelda, et mitte midagi ei ole tehtud, on kõige halvem.“ Suure meediahuvi korral soovitab ta olla avatud kohe algusest. Kui kogu infot ei ole võimalik jagada, tuleb seda ausalt öelda ja lisada, millal avalikkus järgmisi vastuseid saab.
Ehkki Turetski-Toomikut on kutsutud tööle ka erasektorisse, on ta jäänud riigiteenistusse ning töötanud seal pea kogu oma elu. Täispikas saates räägib ta, mis teda seal endiselt hoiab ja kuidas on ta juhina aastatega muutunud. Juttu tuleb ka sellest, kelle kogemusest on Eesti info jagamisel eeskuju võtnud ning millistele riikidele me omakorda teadmisi jagame. Lisaks saad teada, millal tasub ametlikele visiitidele minnes kingitus kaasa võtta ja millal ei ole see sugugi soovitatav.
Kuula-vaata lähemalt (Spotify ja Apple Podcasts):
2024. aasta augustis alustasime Emori taskuhäälinguga “Point”. Turundushuvilistele suunatud taskuhäälingu saatejuht on turunduslektor ja Kantar Emori konsultant Alar Pink. Iga osa keskendub ühele turunduseksperdile, kellel on pikaajalisem turundusvaldkonnas töötamise kogemus ning kes on vastustanud või vastutavad praegu organisatsiooni turundustegevuste eest.
Loe ka:
– Priit Hõbemägi: jama korral on halvim variant tõmmata tekk üle pea ja end varjata
– Dan Lõhmus: kriisis tuleb mõnikord uhkus alla neelata
– Margot Holts: kriisis õnnestumise võti on ettevalmistus
– Kaja Sepp: ajakirjanik ei ole vastaspool, vaid partner
Balti regiooni juht, Emor
On asju, mis selles andmete külluses ei muutu – see on inimene ja tema käitumine. Tehnoloogiliste uuenduste puhul ei tohi seda arusaama kaotada ning liialt andmetesse kinni jääda. Kui teed kampaaniat, on võimalik võtta sadakond mõõdikut, aga kui sa sellega igapäevaselt ei tegele, tunned end eksinult. Andmete kasutamise ülim eesmärk on ikka inimene ja tema käitumise mõistmine.