„Point+“ värskes osas võtame luubi alla juhtimise, karjääripöörde ning heidame pilgu ka doktoriõpingute telgitagustesse. Külas on Kerly Randlane konsultatsioonibüroost TUUM.

Randlase sõnul ei ole hea juht kunagi täielikult osa meeskonnast, vaid jätab inimestele hingamisruumi. „Sa pead andma oma inimestele võimaluse, et nad saavad sind taga rääkida, et nad saavad olla omaette. Sa ei saa olla nende sünnipäevalauas koos pere ja lastelastega, sa pead natuke distantseeruma,“ selgitas ta. Et juhid end seejuures üksi ei tunneks, soovitab Randlane leida samal karjääriredelil mõttekaaslase. Samuti on tema hinnangul oluline, et juht märkaks, kas inimesed töötavad neile sobivates rollides, sest see peegeldub ka töörõõmus.

Pärast pikka karjääri avalikus sektoris, sealhulgas Maksu- ja Tolliametis ning Sisekaitseakadeemia finantskolledži juhina, otsustas Randlane liikuda erasektorisse ja liituda kommunikatsioonibürooga. Teda on alati kannustanud soov panustada parema ühiskonna loomisse ning ühel hetkel tundus, et kommunikatsiooni kaudu saab teha seda mõjusamalt. Eduka sõnumi puhul peab ta kõige olulisemaks sihtrühma mõistmist. „Ja natuke peab intriigi olema, muidu sõnum ei lenda. Üks mu endine kolleeg ütles hästi: kui kirjutad postituse või artikli, millel on sada vihast kommentaari, vot siis on see hästi kirjutatud,“ lisas ta muiates.

Randlane usub hariduse väärtusesse. Oma esimese eriala omandas ta kutsekoolis, õppides raamatupidajaks ning hiljem ka naiste individuaalõmblejaks. Pärast kutsekooli omandas ta õigusteaduse bakalaureusekraadi, kaks magistrikraadi ning doktorikraadi riigi- ja poliitikateadustes. „Kui jõudsin doktoriõppesse, tundsin esimest korda, et saan asjadest päriselt aru. Mäletan, et esimesed loengud olid äärmiselt huvitavad,“ meenutas ta. Samas ei soovita ta akadeemilist teekonda läbida ainult koolipingis, vaid peab oluliseks, et enne doktoriõpinguid omandatakse ka praktilist töökogemust.

Doktoriõpingute ühe suurima väärtusena nimetas Randlane mõju analüütilisele mõtlemisele ja eetilisele tajule, millest ta lähtub ka kommunikatsioonitöös. „Ma ei tee provokatsiooni tekitamiseks ümmargusi viiteid. […] See doktorikraad on ikkagi nii kõva kvaliteedinäitaja, et ma ei julge sellega mängida,“ sõnas ta. Samas ei varja ta ka doktorantuuri varjukülgi: „See tähendab mõneti ikkagi elamata elu.“ Mida Randlane täpselt silmas peab ja miks ta mõneks hetkeks doktoriõpingud katkestas, kuuled juba täispikas osas.

Tehisintellekti suhtes on Randlane pigem kriitiline. See võib olla abiks õppijatele, kuid kogenud spetsialisti jaoks jääb see tema hinnangul sageli pinnapealseks. „Kui sa küsid seal midagi enda valdkonna kohta, siis sa näed, et ta lausvaletab sulle,“ märkis Randlane. Samuti kipub tehisintellekt pakkuma keskpäraseid lahendusi. „Huvitavad asjad jäävad märkamata ja minu kogemus ütleb küll, et oskusteabe koha pealt on ta äärmiselt nõrk.“

Lisaks tegime juttu eesmärkide seadmisest ja enesele tõestamisest. Randlane vaatas tagasi oma karjäärile maksunduses, meenutas aega õppejõuna ning arutles, kuidas jõuda tööni, mis paneb ootama esmaspäevi. Veel rääkisime armastusest spordi vastu ja noorena emaks saamisest.

Kuula-vaata lähemalt (Spotify ja Apple Podcasts):

2024. aasta novembris alustasime turunduspraktikate taskuhäälingu „Point“ lisasaatega „Point+“, kus igal nädalal võetakse fookusesse üks teema, mida kutsutakse kommenteerima valdkonna ekspert.

Loe ka:
– Kuidas insenerist sai kommunikatsioonijuht: „Hea kommunikatsioon ei sünni teiste arvelt“
– Hanna Turetski-Toomik: kommunikatsioon ei saa musta valgeks rääkida
– Jonna Pechter: minu eesmärk on, et inimestel oleks väljakutsuvad eesmärgid
– Merle Viirmaa: turundajast võib saada hea juht, kui mõista äri ja inimesi