Kristiina Tamberg: kui kriisis ei ole vastust, tuleb seda ausalt öelda
23.03.2026
23.03.2026
Ta meenutas, et üks keerulisemaid kriise tema karjääris oli möödunud aastavahetusel, kui mõnes Tallinna piirkonnas tekkis veekatkestus. Kui alguses uskus ligi 40-liikmeline kriisitiim, et olukord õnnestub lahendada nii, et tarbijad selle mõju ei tunne, siis nii ei läinud, sest veekanal jäätus lühikese aja jooksul korduvalt uuesti. „Ma tagantjärele arvan, et klientidele, keda see päriselt puudutas, oleks saanud veel rohkem otseteavitusi saata,“ ütles Tamberg.
Kriisiolukorras on Tambergi sõnul abiks lihtne põhimõte: kui vastust ei ole, tuleb seda ausalt öelda. Samal ajal on oluline hoida avalikkust jooksvalt kursis ja selgitada, mis on juhtunud, kui kaugel on olukorra lahendus ning millised on võimalikud varuplaanid. Tambergi hinnangul võib kriisiolukorras või keeruliste uudiste puhul olla ettevõtte kõneisik kommunikatsioonijuhi asemel ka juht. „Meie ettevõtte juht võttis selgelt põhikõneisiku rolli ja ma arvan, et see oli väga hea. Ta võttis vastutuse, selgitas ja oli olemas. See on ainult juhi tugevus,“ märkis ta.
Tambergi karjäär algas kodukohas Jõgeval ajalehe Vooremaa majandustoimetajana, kust ta liikus edasi sama väljaande peatoimetajaks. Sealt viis tee Eesti Päevalehte majandusajakirjanikuks ning seejärel Hansapanka meediasuhete juhiks. Tambergi hinnangul ei ole ajakirjandus ja kommunikatsioon vastandid. „Need ei ole erinevad pooled, vaid ühe töö eri aspektid. Kommunikatsioonis mõistad ajakirjandust ja saad aidata kaasa nende tööle. Ajakirjanduses mõistad ettevõtete vajadusi, tegemata seejuures enda tööd kuidagi halvemini. Seal ei ole vaja tingimata otsida meeletut lõhet, et need, kes ühte või teise suunda lähevad, on hirmsasti reeturid,“ selgitas Tamberg.
Pärast tööd Hansapangas pöördus Tamberg mõneks ajaks tagasi ajakirjandusse ning juhtis Kalev Meedia ajakirja Ärielu. „Mulle meeldis see värske ajakirja lõhn väga,“ meenutas Tamberg. „See oli kokkuvõttes hästi huvitav, suurte arengutega periood ja minul ei ole sellest halbu mälestusi, pigem head mälestused. […] Mul võib-olla oli see õnnelik hetk, et ma tulin ära natuke enne, kui see organisatsioon loomuliku lõpu leidis, kuna Swedbank kutsus mind tagasi.“ Täispikas saates rääkisime pikemalt Kalev Meedia ambitsioonidest meediaturul ja katsumustest, millega ettevõte silmitsi seisis.
Ajakirjandusse Tamberg enam tagasi minna ei plaani. „Mind hakkasid meeletult segama hetked, kus tuli võtta telefon, helistada kellelegi ja küsida midagi, mida ma juba ette teadsin, millest ta ei taha rääkida, mis on talle valus, ebamugav. Mind ennast see väsitas ja segas,“ rääkis ta. Kui aga tuleb teha ebamugav kõne, soovitab Tamberg alati selgitada, et küsimus ei ole isiklik, vaid lihtsalt osa tööst.
Pärast teist perioodi Swedbankis töötas Tamberg kommunikatsioonijuhina Saku Õlletehases, kus sai kogeda, kui erinev võib olla kommunikatsioon eri sektorites. Täispikas saates rääkis ta ka mõtetest, mis valdasid teda enne alkoholitööstusesse minekut. Lisaks saad selles osas teada, miks eelistab Tamberg töötada ettevõttes, mitte agentuuris, kuidas valmistada ette vähem kogenud kõneisikuid ning miks võib liiga keeruline vastus ajakirjanikule teha ettevõttele hoopis karuteene.
Kuula-vaata lähemalt (Spotify ja Apple Podcasts):
2024. aasta augustis alustasime Emori taskuhäälinguga “Point”. Turundushuvilistele suunatud taskuhäälingu saatejuht on turunduslektor ja Kantar Emori konsultant Alar Pink. Iga osa keskendub ühele turunduseksperdile, kellel on pikaajalisem turundusvaldkonnas töötamise kogemus ning kes on vastustanud või vastutavad praegu organisatsiooni turundustegevuste eest.
Loe ka:
– Dan Lõhmus: kriisis tuleb mõnikord uhkus alla neelata
– Priit Hõbemägi: jama korral on halvim variant tõmmata tekk üle pea ja end varjata
– Meelis Kubits: Eestis suudetakse hallata üht skandaali korraga
– Kaja Sepp: ajakirjanik ei ole vastaspool, vaid partner
Balti regiooni juht, Emor
On asju, mis selles andmete külluses ei muutu – see on inimene ja tema käitumine. Tehnoloogiliste uuenduste puhul ei tohi seda arusaama kaotada ning liialt andmetesse kinni jääda. Kui teed kampaaniat, on võimalik võtta sadakond mõõdikut, aga kui sa sellega igapäevaselt ei tegele, tunned end eksinult. Andmete kasutamise ülim eesmärk on ikka inimene ja tema käitumise mõistmine.