Värskes „Point+“ osas räägime teenusdisainist, brändingust ja ekspordist. Külas on Brand Manuali asutaja ja partner Margus Klaar, kelle sõnul lahendavad turundajad sageli valet probleemi.

„Reklaamibüroo võib olla tugev partner, aga tegelikult ta on ikka tulekustutaja. See on päästeamet. Ehk mul on keskpärane toode, mida turul juba on, nüüd palun, olge hea, müüge see maha. Sorry, miks me lahendame valet probleemi?“ küsis ta. Klaari hinnangul peaks turundus keskenduma rohkem teenusdisainile ja väärtuse loomisele. „Jätame selle turundusraha majja. Sul ei ole vaja kulutada reklaamiraha hea toote müügile – see müüb iseennast.“

Tema sõnul ei tegele enamik turundajaid maailmas teenusdisainiga, sest see on ajamahukas ja nõuab organisatsioonis muutusi. Kui aga alustada, tuleks lähtuda turutrendide tundmaõppimisest ja tarbijauuringutest. „Siis saab stsenaariumeid kirjutada nii, et need põhinevad betoonvundamendil, mitte õhulossil. Siis reeglina ei ole probleemi, et me vaidleksime. Kui vaidleme, siis faktide tõlgenduse, mitte arvamuste üle,“ rääkis Klaar.

Graafilise disaini väärtus on Klaari hinnangul viimastel aastatel vähenenud. Ta selgitas, et tehisintellekt võimaldab luua kiiresti ja odavalt piisavalt häid veebilehti ja logosid ning just seetõttu on mitu disainiagentuuri uksed sulgenud. Siiski ei kao disain agentuuridest täielikult, sest suuremate brändiuuenduste puhul soovitab Klaar kaasata ka professionaale.

Juttu tuli ka Kalevi mõne aasta tagusest brändiuuendusest, mille tulemusel muutus suur osa pakenditest oranžiks. Brand Manual oli Kalevi partner. Klaari sõnul oli eesmärk muuta tooted poeriiulil paremini märgatavaks ja luua brändile terviklik lähenemine. „Kalev muutus poes ühest väga erinevate toodete tootjast perekonnaks. Inimesed suudavad nüüd orienteeruda läbi sortimendi […] ja iga Kalevi toode toetab nüüd teist Kalevi toodet. Turunduslikult loogiline, lihtne ja arusaadav.“ Täispikas osas arutlesime, mida teised turundajad nii suurest brändimuutusest õppida võiksid ning kas bränd peaks olema vahelduv või püsima rangelt brändiraamatu piirides.

Küsimusele, miks on Eesti turundusteenuseid keeruline eksportida, vastas Klaar, et määrav on kohaliku kultuuri tundmine. „See, kuidas käid toidupoes Saksamaal ja kuidas Eestis, on kaks eri asja.“ Lisaks on välismaal keerulisem riske maandada. „Su risk on kõigil teistel turgudel suurem kui Eestis. Järelikult pead sa seda riski rohkem maandama. Kui sa võtad Eestist kaasa büroo, kes seal ei ela, eelarve ka ei ole miljardites, ei saa palgata kohalikke ja nii edasi, siis kus sa oma äririski maandad.“ Hoolimata katsumustest usub Klaar, et eksport on siiski võimalik. „Iseenesest, it is not rocket science (see pole raketiteadus – toim.). Saab teha küll ja ma arvan, et saab teha väga hästi.“

Lisaks rääkisime kunagisest Frederiku õllebrändist, mis sai 2000. aastate algul tänu reklaamile küll kiiresti tuntuks, kuid mille ostusagedus jäi tagasihoidlikuks. Klaar rõhutas taas, et edu otsustab lõpuks ikkagi toode. Frederiku puhul kehtis tema sõnul põhimõte, et halvale tootele on hea reklaam hukatuslik. Täispikas osas avaldas Klaar, millisel Eesti õllebrändil on tema hinnangul endiselt potentsiaali Lääne turgudel edu saavutada.

Samuti kuuled, mille põhjal loob Klaar persoonasid, mitu neid olema peaks ja millal neid üldse mitte luua. Lisaks rääkisime, milliseid vigu vältida klienditeekonna kaardistamisel ja miks mõnele agentuurile ollakse valmis maksma nõustamise eest, teisele aga ainult tulemuse eest.

Kuula-vaata lähemalt (Spotify ja Apple Podcasts):

2024. aasta novembris alustasime turunduspraktikate taskuhäälingu „Point“ lisasaatega „Point+“, kus igal nädalal võetakse fookusesse üks teema, mida kutsutakse kommenteerima valdkonna ekspert.

Loe ka:
– “Point+” keskendub teenusedisainile
– Eve Nõmm rõhutab tootearenduse olulisust turunduses
– Pärtel Vurma: Eesti disain on tasemel, kuid õhus on väike mure
– Annika Oja: Kalevi brändiuuendus oli hea muudatuste juhtimise kogemus
– Urmas Lilleorg: reklaamiäril ei ole Eestis suurt kasvu ja see mõjutab turundust
– Madis Laas: kõigil tuleks pürgida Eestist väljapoole