„Point+“ taskuhäälingus on külas Duo Media Networksi tegevjuht Risto Rosimannus, kelle kirg raadio vastu sai alguse juba lapsepõlves. „Väiksest peast ajasin naabrid närvi, kui panin kõlari kuuri katusele ja tegin raadiot. Mängisin vinüülplaatidelt muusikat ja lugesin ajalehest uudiseid ette,“ meenutas ta.

Raadio tulevikust rääkides ütles Rosimannus, et alates 1. maist muutub Kuku raadio järelkuulamine tasuliseks ning see seotakse Postimehe tellimusega. „Me jõudsime punkti, kus tekkis küsimus, et miks me toodame Spotifyle tasuta sisu. Ei ole mingit mõtet. Meil on igal nädalal sadu tunde Kuku raadio sisu,“ selgitas ta. Rosimannus lisas, et Duo Media on aastaid proovinud müüa järelkuulamise reklaampinda, kuid seni pole olnud sellel piisavat nõudlust.

Rosimannuse hinnangul ei vaja raadioturg enam kanaleid, mis pakuvad kõike korraga, vaid üha olulisemaks muutuvad selge profiiliga nišijaamad. Sellele aitab kaasa ka DAB+ tehnoloogia, mis võimaldab luua rohkem kanaleid. „Ühendkuningriigi kogemus näitab, et inimesed on hakanud striimingust tagasi raadiosse tulema. Esiteks on raadio tasuta ja teiseks ei pea sellega ise tegelema. Kui sa leiad muusikastiili ja raadiojaama, mis sulle meeldib, siis kuulad seda, sest seal on inimene, kes toimetab ja valib muusika välja. Inimesed on ikkagi laisad,“ ütles Rosimannus.

Televisioonis, erinevalt raadiost, väheneb Rosimannuse hinnangul nišipõhiste lineaarkanalite tähtsus, kuna vaatajad leiavad soovitud sisu üha enam teistelt platvormidelt. Hollywoodi filmide asemel tagab reitingu pigem kohalik sisu tuttavate staaridega. Samuti muutuvad olulisemaks otseülekanded, eriti spordisündmused.

Telereklaamiturg on tema sõnul viimase aasta jooksul muutunud ebakindlamaks. „2025. aastal kadus telereklaamiturult kolm miljonit eurot. Põhiline mõju tuli rahvusvahelistelt klientidelt, kes tõmbasid tagasi ja ütlesid, et nad praegu telet ei tee, võib-olla tulevad tulevikus tagasi. Kui tavaliselt oli oktoobris selge, mis järgmisel aastal juhtuma hakkab, siis nüüd, märtsi keskpaigas, ei tea me selle aasta eelarvetest veel midagi. Umbes 35 protsenti klientidest on öelnud, kui palju nad tänavu raadiosse ja telesse raha panevad. Mõni üksik on öelnud, et nad teevadki vähem, enamus ütleb, et nad ei ole veel otsustanud, millist meediat kasutada,“ rääkis ta.

Küsimusele, miks tele- ja raadioreklaami ostmiseks ei ole loodud sama lihtsat keskkonda nagu Facebookis, kus klient saab ise reklaami ajastada ilma vahendajata, vastas Rosimannus, et telereklaamide seadistamine nõuab praegu rohkem käsitööd, kuid muutub peagi lihtsamaks. Näiteks plaanib Duo Media automatiseerida saadete ajal kuvatavaid reklaame, mis muudab kampaaniate planeerimise kiiremaks ja odavamaks. Raadios on suuremate jaamade otse-eeter tema sõnul enamasti juba välja müüdud ning selle täitmiseks ei näe ta vajadust lisakeskkondade järele.

Rosimannus meenutas ka, kuidas koos Jüri Piheliga loodi lastekanal Kidzone ning kuidas see laienes Baltikumist Araabia Ühendemiraatidesse, Saudi Araabiasse, Pakistani ja Katarisse. Tsensuuri osas oli sealne turg tema sõnul pigem leebe. „Meil õnnestus Lähis-Idas näidata ka „Põrsas Peppat“ põhjendusega, et ta ei ole ju siga, vaid sea näoga tüdruk.“ Pakistanis olid piirangud seevastu rangemad: „No touching, no kissing, no magic. Tallinnas lõigati kõik kokku. Lõpuks ei tähendanud mõni episood enam midagi.“ Ärisuhe Pakistanis lõppes aga ootamatult, kui sealne partner teatas, et abi pole enam vaja. „Ta oli aasta jooksul kogu sisu endale salvestanud ja hakkas seda ise väljastama. Ütles, et rohkem ei maksa meile.“

Täispikas saates tuli juttu ka koostööst ettevõtja Margus Linnamäega ning sellest, mida tehisintellekt televisioonis ja raadios juba hästi suudab ja milles veel hätta jääb. Samuti kuuled, mille põhjal valitakse raadiosse muusikat ning milliseid soovitusi jagas Rosimannus Eesti artistidele.

Kuula-vaata lähemalt (Spotify ja Apple Podcasts):

2024. aasta novembris alustasime turunduspraktikate taskuhäälingu „Point“ lisasaatega „Point+“, kus igal nädalal võetakse fookusesse üks teema, mida kutsutakse kommenteerima valdkonna ekspert.

Loe ka:
– Jüri Pihel: telereklaam on liiga odav
– Hanno Kindel: teleplaneeringu kuldajastu on möödas
– “Point+” võttis fookusesse raadioreklaamid
– Mari-Liis Rüütsalu: tehisaru ei võta mitte kunagi ajakirjaniku töökohta