Noorteuuring: uudised jõuavad Eesti noorteni läbi sotsiaalmeedia, klikimagneti-pealkirju taunitakse

27.05.2026

Meie noorteuuringust selgub, et traditsiooniliste uudisteportaalide asemel jõuavad uudised 13–19-aastaste Eesti noorteni pigem TikToki, Instagrami ja YouTube’i kaudu. Noorte vastused meediatarbimise teemal näitavad, et eelistatakse lühikesi ja visuaalseid formaate, samal ajal oodatakse kvaliteetset ja tasakaalustatud ajakirjandust.

”Noored hoiavad end Eestis ja laiemalt maailmas toimuvaga kursis, kuid teekond uudisteni on muutunud. Kui täiskasvanule on uudisteportaal sageli esimene sihtkoht, siis noore jaoks on alguspunkt sotsiaalmeedia infovoog,” kommenteeris tulemusi Emori juhtekspert Kristiina Saks.

Sotsiaalmeediat nimetas oluliseks uudiste allikaks 79% noortest, samal ajal kui uudisteportaale nimetas infoallikana kolmandik (34%) noortest. ”Kuigi uudised jõuavad noorteni kõige enam sotsiaalmeedia vahendusel, säilitavad noored ettevaatlikkuse sealt pärineva info usaldusväärsuse osas,” rääkis Saks. Kõige kõrgem on nende usaldus ametlikest kanalitest (riigiasutuste kodulehed jne) pärineva info ja Eesti Rahvusringhäälingu (ERR) vastu. ”Noorte meediakriitilisust ei tasu alahinnata: nad ootavad objektiivset ja tasakaalustatud ajakirjandust ning taunivad pealkirju, mis mõjuvad pelgalt klikkide püüdmisena,” lisas ta.

Oluline roll päevakajalise info jõudmisel noorteni on ka nende lähikondsetel: pereliikmetel, sõpradel, aga ka koolil/õpetajatel. „Kui noor näeb, et kodus jälgitakse uudiseid ja nende üle arutletakse, siis tundub see loomulik,“ rõhutas Saks täiskasvanute eeskuju olulisust. „Ehkki vanemale võib teinekord näida, et teismeline ei hooli tema arvamusest, märkisid paljud noored, et nad loevad või jälgivad mõnd meediakanalit seetõttu, et sama teevad nende vanemad,“ lisas Saks.

Noorte üks suuremaid barjääre uudisteportaalide kasutamisel on maksumüür. Neil puudub tihtipeale valmisolek ja võimalus tellimuse eest ise maksta.

Saks rõhutab, et noori ei saa käsitleda ühetaolise rühmana. Uuring näitab, et vanus, sugu ja rahvus mõjutavad nii meediaeelistusi, huvisid kui ka usaldust eri infoallikate vastu. „13-aastase ja 19-aastase meediakäitumine ei ole sama. Seetõttu ei piisa lihtsalt sellest, et teha pealkiri noortepärasemaks, vaid tuleb mõista, kellele, millises kanalis ja millises formaadis me räägime,“ ütles Saks.

Emori noorteuuringus „Noor/vaade“ osales 515 noort vanuses 13-19. Emor viis küsitluse läbi veebis perioodil 9.12.2025 – 1.02.2026. Uuring on esinduslik 13–19-aastaste Eesti noorte seas. Lisaks noorte meediakasutusele käsitles uuring nende väärtusi ja hoiakuid, erinevate Eesti brändide positsioone noorte sihtrühmas, arvamusliidreid ja muid teemasid, mis andsid vastuse küsimusele, milline on tänapäeva noor.

Kristiina Saks kommenteeris tulemusi Vikerraadio saates “Meediatund” (alates 34:40 on noorteuuringu osa).

Tekkis lähem huvi? Uuringu saad soetada meie e-poest.

Loe ka:
Noorteuuring: Eesti noored alustavad tööga varakult
Tutvu selle aasta digimeedia- ja tehnoloogiatrendidega

Kristiina Saks

Kristiina Saks

Juhtekspert

+372 528 7669