E-kaubandus rühkis usalduskriisist välja, Eesti veebipoode eelistatakse üha enam

20.07.2018

Pikka aega murendasid Eesti elanike usaldust siinsete e-kauplejate vastu ebaausad ärimehed, kes ei suutnud või ei tahtnud täita klientide ees võetud kohustusi, praegu aga on e-kaubanduse osatähtsus jõudsalt kasvamas.

Ka täna leiab tarbijakaitseameti mustast nimekirjast kokku 17 e-poodi, neist valdava osa probleemiks on mitme muu etteheite kõrval lihtne tõsiasi, et nad ei tarni oma klientidele tellitud kaupa. Mõnigi e-kauplus on läinud viimaste aastate jooksul ka kõige kaduva teed, jättes endast maha hulga täitmata kohustusi.

Kantar Emori värskeima, tänavu mais valminud e-kaubanduse trendiuuringu andmetel ulatus Eestis veebiostjate osakaal 70 protsendini – need on inimesed, kes ostsid aasta jooksul midagi veebist. Selle tulemusega oleme Euroopa keskmisest märkimisväärsemalt aktiivsemad – Eurostati kinnitusel oli Euroopa Liidu riikide keskmine mullu 57 protsenti. Edetabeli tipust leiame Suurbritannia, Luksemburgi, Rootsi ja Taani, kus veebiostjaid on juba vähemalt 80 protsenti. Neis riikides on ka üldine interneti kasutamine pea maksimumi lähedal – internetti kasutab seal vähemalt 95 protsenti elanikest, Eesti vastav näitaja oli 89 protsenti. Lätis ja Leedus oli veebist ostjaid Eurostati andmetel oluliselt vähem kui Eestis – vastavalt 46 ja 38 protsenti.

Veebist ostmine muutub harjumuseks

Viimase nelja aasta jooksul on Eestis rohkem kui kahekordistunud nende inimeste osa, kes teevad veebist oste vähemalt kord kuus – 14 protsendilt 34 protsendile. Kui nelja aasta taguses uuringus eristus selgelt suurima sagedaste veebiostjate osaga 25–34-aastaste vanusegrupp, siis täna on nii veidi nooremate kui ka vanemate ostjate aktiivsus oluliselt kasvanud ning saame rääkida juba oluliselt laiemast ehk kuni 50-aastaste veebiostjate sihtgrupist.

Seega pole ostjate jaoks tegu enam mingi suure, keerulise ja harukordse ettevõtmisega. Kui veel 2014. aastal ostis veebist kontserdi-, kino- ja teatripileteid 19 protsenti, siis värske uuringu andmetel on neid viimase aasta jooksul ostnud veebist juba 42 protsenti. Elektroonikat soetab toonase seitsme protsendi asemel veebist 31 protsenti. Naisteriideid on ostnud aasta jooksul veebist 26 protsenti, nii meesteriideid, jalatseid kui ka parfümeeriat aga 22 protsenti tarbijaist. 2014. aasta ühelt protsendilt on jõudnud 10 protsendini ka toidukaubad. Toidukaupade jaeketid on viimastel aastatel järjest avanud online-keskkondi ja pole kahtlust, et selles vallas on veel tohutult arenguruumi.

Usaldus kohalike kaupmeeste vastu kasvab

Hiina Aliexpressist ostmine võib olla eestlastele praegugi nii odav kui ka ahvatlev, ent suuresti tagab e-kaubanduse edu Eestis ikkagi usaldusväärne kohalik veebikaupmees, kes suudab toimetada kauba kliendini kiiresti ja soodsalt –  tarbimisühiskonna Inimestele ei meeldi oodata tellitud kraami isegi ühte nädalat, nädalatest rääkimata.

Täna on meil juba mitmed tugevad kohalikud e-poed, mis äratavad usaldust ja kust inimesed julgevad osta. Nii internetist ostmisele üldiselt kui ka kohalike tegijate usaldusväärsusele on tugeva tõuke andnud ka Eestis tuntud ja tarbijate poolt armastatud füüsiliste poodide jõudmine online`i. Viimasest ajast on parimaks näiteks e-toidupoed – eCoop, e-Selver ja teisedki –, mille füüsilisi poode tarbijad hästi teavad ja usaldavad. Seesama usaldus kandub üle ka veebipoodidele.

Kantar Emori hiljutine e-kaubanduse trendiuuring kinnitas, et meie tuntuim e-pood on Eestis registreeritud ja kohapeal toimetav Kaup24, mille populaarsus on teiste internetikaupluste ees veelgi kasvanud. Edetabelis järgnes tuntuselt Hansapost ning alles seejärel tuli kaubandushiid Aliexpress/Alibaba. Neljas oli kohalik nutipood 1a ning viies ja kuues ameeriklaste eBay ja Amazon. Esikümnesse mahtusid veel Eesti On24, Euronics, Selver ja Osta. Tervelt seitse kümnest tuntuimast e-poest on kohalikud tegijad.

Kaubagruppidest domineerivad Eesti elanike veebiostudes siiski praegugi välismaised rõivaste, jalatsite ja spordikaupadega tegelevad ärid – põhjuseks on küllap nii soodsam hind kui ka laiem valik, millega on Eesti e-äridel keeruline konkureerida. Ometi valitsevad Eesti e-kaupmehed nüüd nii parfümeeria- kui ka kosmeetikaturgu hoolimata sellest, et tegu on reeglina vägagi globaalsete toodetega. Veel 2014. aastal oli siin olukord risti vastupidine. Seega kaldub elanike eelistus aina rohkem Eesti veebipoodide poole, kinnitades taas kohalike veebikaupmeeste tubli tegutsemist.

Ka e-ostlejad ise on paari aasta tagusega võrreldes täna oluliselt teadlikumad ega lase enam suvalistel õngitsejatel oma rahakotte tühjendada. Väga head tööd tarbija teadlikkuse suurendamisel ja harimisel on teinud ka Eesti E-kaubanduse Liit, andes välja usaldusmärgist „Turvaline ostukoht“ – märgisega e-poodidest ostmine on liidu kinnitusel tarbijale turvaline.

Lisaks sellele, et soovime olla kindlad ostukeskkonnast tellitud kauba kättesaamises, on oluline ka maksete turvalisus. Klientide privaatsete andmete lekked on muutnud tarbijad selles küsimuses üle maailma vägagi hellaks. Nii näiteks rõhutavad Eesti veebipoed, et maksete turvalisus on tagatud SSL-turvasertifikaadiga.

Kaupade tagastamine pole probleem

E-ostmise jätkuvat kasvu toetab ka positiivne tagasiside kaupade tagastamise võimalusele, seda hoolimata aeg-ajalt ajakirjandusse jõudvatest kehvadest kogemustest. 29 protsenti veebist ostnutest tunnistas, et on puutunud kokku kaupade tagastamisega. 68 protsenti neist, kes pidid kauba tagastama, andis selle toimingu mugavusele viiepallisüsteemis hindeks 4–5. Vaid kuus protsenti ütles otsesõnu, et ei pea kaupade tagastamist mugavaks, sest see võtab palju aega ja toote ise müüja juurde tagasi viimine on ebamugav. Kehva hinde andjate hulgas olid sagedamini inimesed, kes pidid tasuma ka tagastuskulud.

Seega on e-kaubandus üha tugevamalt põimunud meie igapäevaellu ning avab uusi võimalusi nii tarbijatele kui ka kaupmeestele. Veebipoed survestavad pelgalt leti taga askeldanud kaupmehi nüüd ka internetis toimetama. Ning ka vastupidi – veebikaupmehed avavad füüsilisi poode, kus saab soovi korral kaupa oma silmaga kaeda ja katsuda. Lõppkokkuvõttes ei ole meil ostjatena ju olulist vahet, kas teeme oma ostu füüsilisest või veebipoest. Valikul saab otsustavaks, kes ja kuidas pakub seda, mida ostja vajab, tehes seda võimalikult kiirelt, mugavalt ja lihtsalt. Iga kaupmehe ettevõtmine, mis ei aita säästa ostja aega, raha või närvikulu, on määratud hukule.

Avaldatud Eesti Päevalehe veebis.

 

Kersten Jõgi

Kersten Jõgi

Kantar Emori uuringuekspert

+372 626 8582