Janno Toots: pressiteatega ei liiguta kommunikatsioonis mägesid
14.05.2026
14.05.2026
„Kui sa tunned, et on meedia huvi, siis löö kogu info letti. See on tegelikult igasugu erijuhtumite kommunikatsiooni alus.“ Kõige keerulisemaks peab ta olukordi, kus ettevõte jääb otsustega ootama. „Ka minu praktikas on ette tulnud juhtumeid, kus oleme jäänud ootele väga ebasobival hetkel, kui kõneisikud pole kättesaadavad ja lugu läheb juba välja. Siis sa tegeled tulekahju kustutamisega.“ Samas ei usu Toots, et uuriva ajakirjanduse lugusid on võimalik viimasel hetkel ümber pöörata. „On tehtud ennetavaid samme, kui näiteks teatakse, et telesaade tegeleb mingi uuriva teemaga ja enne eetrit tehakse pressiteade, aga ega see ausalt öeldes suurt ei aita, sest nemad on süvenenud. Siis sa lihtsalt tekitad paksu verd ja see ei ole ilus.“
Tema sõnul kiputakse sageli eeldama, et kommunikatsioonis saab juba ühe pressiteatega mägesid liigutada, kuid nii see ei ole. „Mulle meenub üks näide, kus uus klient ei olnud Eesti turul veel top kolmes, vaid kuskil neljas-viies ega olnud kommunikatsiooniga üldse tegelenud. Hakkasime siis meediasuhteid ja kõike muud korraldama. Töötasime kolm-neli kuud väga minimaalsete kajastustega ja siis pandi toa uks kinni ning küsiti, kas te olete mingisugune klounide seltskond, et miks tulemust ei tule. Siis saime ära seletada, et see vajabki aega. Tegelikult hakati neilt umbes aasta pärast juba kommentaare küsima ja turuülevaateid tehes tuldi nende juurde, ilma et nad pidid ise midagi pakkuma,“ rääkis Toots.
Meedia tähelepanu all olevatel juhtidel soovitab Toots luua isiklikud sotsiaalmeediakontod, sest see annab võimaluse sõnumeid ise juhtida ja vajadusel kiiresti reageerida. „Halvemal juhul saad ennast kaitsta, kui kuidagi teistmoodi ei õnnestu avalikkusele selgeks teha, et asjast on valesti aru saadud ja kõik ei ole nii, nagu paistab.“ Enne postitamist tuleks mõelda, kas sisu on suunatud avalikkusele või sõpradele. „Kui sisu on suunatud sõpradele ja sõprade hulgas on ajakirjanik, siis ajakirjandus peaks tegelikult üle küsima, kas ma tohin seda kasutada.“ Tootsi hinnangul võiks igal tippjuhil olla ka LinkedIni konto, sest inimesed eelistavad jälgida personaalseid kontosid rohkem kui ettevõtete kanaleid.
Enne Corporet töötas Toots Eesti Panga avalike suhete juhina ning ametist lahkudes kirjutas ta selle kohta pressiteate. „Paljud organisatsioonid seisavad küsimuse ees, kas teha seda või mitte. Esimene reaktsioon on, et pole vaja, kui meedia küsib, siis teeme. Alati tasub mõelda, et äkki on mõistlik olla proaktiivne.“ Tootsi sõnul aitab selline kommunikatsioon vältida spekulatsioone ja annab selge signaali, et ametikoht on vaba.
Corpore töökeskkond on Tootsi hinnangul liberaalne ning selgete hierarhiateta. „Me kõik oleme ikkagi ennekõike konsultandid ja ausalt öeldes ei ole me selle üle väga pead murdnud. Üks põhimõte, millest lähtume, on see, et rõõmud on personaalsed, mured kollektiivsed.“
Järgmise viie aasta jooksul näeb Toots kommunikatsioonivaldkonnas mitut muutust: info maht suureneb, selge kommunikatsioon muutub veelgi olulisemaks, tõenäoliselt ei ilmu selleks ajaks enam ühtegi paberväljaannet ning meedia muutub üha interaktiivsemaks. Pressiteadete kõrval saavad järjest tähtsamaks uudisväärtuslikud pressisündmused. „Tuleb mõelda sellele, et erinevad tehnoloogiad pakuvad uusi võimalusi, kuidas jõuda sihtrühmadeni. Võib-olla saad sihtida kommunikatsiooni sisuliselt paari Tallinna tänava täpsusega ega peagi kõike meedia kaudu tegema,“ prognoosis Toots. Lisaks suureneb kommunikatsiooni roll kaitsetööstuses ning kasvab lobi osatähtsus. Suured agentuurid jäävad püsima, kuid märkimisväärset turu konsolideerumist ta ei näe. Agentuurid hakkavad üha enam tegelema audiovisuaalse sisu loomise ja coaching’uga, ennustas Toots.
Kuidas aitas Toots juhtida kommunikatsiooni, kui Estonian Airi piletikassa juures lõhkes pomm? Millistel hetkedel jälgib ta konkurentide tegevust? Millised võtted on suhtekorralduses lubatud ja millised mitte? Kuidas teha ajakirjanikule teemapakkumine, mis toob kajastuse? Mida jälgida kõneisiku kehakeeles? Sellest ja muust kuuled juba täispikas osas.
Kuula-vaata lähemalt (Spotify ja Apple Podcasts):
2024. aasta novembris alustasime turunduspraktikate taskuhäälingu „Point“ lisasaatega „Point+“, kus igal nädalal võetakse fookusesse üks teema, mida kutsutakse kommenteerima valdkonna ekspert.
Loe ka:
– Kuidas insenerist sai kommunikatsioonijuht: „Hea kommunikatsioon ei sünni teiste arvelt“
– Marek Reinaas: turundus võib muutuda mõttetuks
– Kristiina Tamberg: kui kriisis ei ole vastust, tuleb seda ausalt öelda
– Janek Mäggi: kes ainult riske näevad, need kaugele ei jõua
– Andreas Kaju: mõeldamatu, et lobiettevõtte juhid osaleksid poliitikas
Juhataja, Emor
Tihti kipuvad hindajad määrima Y-generatsioonile pähe „unikaalseid“ omadusi, mis on tegelikkuses iseloomustanud noori inimesi läbi aegade. Ent Y-põlvkonnal on võrreldes varasematega ka eripärasid, mis tulenevad mitte mingist sünnipärasest unikaalsusest, vaid keskkonnast, kuhu on sünnitud. Ja keskkond on võrreldes 1990. aastatega vägagi muutunud.