Animafilm „Sipsik“ saab tuleval aastal järje. A Film Eesti tegevjuht Kristel Tõldsepp avaldas Emori taskuhäälingus „Point+“, et uus film kannab pealkirja „Sipsik – igavene sõprus“ ning selle stsenarist on Mihkel Raud. „Ilma temata me tõenäoliselt ei oleks seda teinud. Mul on see mõte juba pikemat aega vaikselt tuksunud,“ ütles Tõldsepp. Tema sõnul jätkub uus lugu sealt, kus eelmine pooleli jäi ehk hetkest, mil Anu läheb kooli. Kas filmiga koos võib ilmuda ka raamat, kuuled juba täispikas osas.

Juttu tuli ka sellest, milliseid animafilme lapsed armastavad. Tõldsepp viitas mullu Euroopas tehtud uuringule. „Lapsed ikkagi väga hindavad kinos käimist, see on sündmus. Ja teine asi, lapsed väga hindavad, kui pere vaatab kodus koos telekast mingit perefilmi, sest see toob pere kokku. Tänapäeval võib-olla ei ole neid asju nii palju. Näiteks meeldib lastele, kui on natuke hirmus, see on kihvt, nad peavad seda toredaks.“ Lisaks soovivad väikesed vaatajad näha ekraanil endast vanemaid tegelasi. „Kuueaastane ei lähe vaatama, kui peategelane on kaheaastane. Kui sa teed filmi kolme-nelja-aastastele, siis su peategelane on kuueaastane,“ selgitas ta.

A Filmi turueelis on Tõldsepa sõnul ettevõtte animaatorite töö. „Öeldakse, et animaatorid on pliiatsi või siis tänapäeval hiirega näitlejad. Selge see, et kui sa vaatad teleanimatsioone, need on tehtud piiratumate vahenditega ja need on tihti lihtsakoelisemad. Aga kui sa näed kinoekraanil peategelase nägu suures plaanis ja see on täpselt nii ilmekas, kui oleks see mõne maailma parima näitleja tehtud, siis seal taga on animaator, kes on selle nii usutavaks teinud, et sa elad talle kaasa.“

Küsimusele, miks ei keskenduta lisaks täispikkadele animafilmidele ka animasarjade tootmisele, vastas Tõldsepp, et põhjused on nii rahalised kui ka süsteemsed. „Seal on mitu põhjust. Esiteks Eesti Filmi Instituut ei toeta seriaalide tootmist. Teine asi, tavaliselt on neil, kes seriaale toodavad, väga tugev toetus oma riiklikult telekanalilt, nii nagu ta investeerib draamaseriaalidesse. /…/ Ükskõik kui hea idee sul on, aga sul ei ole oma riiki, oma riigi telekanalit, oma riigi filmiinstituuti taga. Anima mõistes võib-olla võiks olla.“

Äripartnerite ja töösuhete hoidmiseks kasutab Tõldsepp juhina kindlat lähenemist. „Minu mentori, kes mind üldse A Filmi tõi – Taani A Filmi üks asutaja, tõeline vana kala filmitööstuses –, üks põhimõte oli, et sa pead alati nendega, kellega sa koos äri ajad, nii-öelda väljas käima. Alati kui ta tuli Eestisse mingeid asju ajama, ta tuli päev varem. Me käisime koos muuseumis, lõunat söömas ja jalutasime ringi. Ühesõnaga, et sul oleks selle inimesega tore koos olla ja et te klapiksite. Ei ole ainult sada protsenti töösuhe. Kui sul on meeldiv temaga rääkida ja huvitav koos olla, siis tõenäoliselt on ka töösuhe hea.“

Kuigi tehisintellekt areneb kiiresti, ei usu Tõldsepp, et see animaatorid välja vahetab. „Siiamaani AI animatsiooni veel ära ei tee. See on küll väga lähedal, aga see ei tähenda, et meil on nüüd klaviatuuri peal üks AI-nupp, et ma vajutan seda ja sul film tuleb. Pigem on see, kuidas seda tootmisprotsessi niimoodi sisse viia, et mingeid protsesse lihtsamaks teha. Just sellepärast, et me oleme ju väike riik ja meil on vähe inimesi – kuidas me saame inimeste puudust või eelarve vähesust kompenseerida. Pigem on ta tööriist.“

Muide, tänavu täitus Tõldsepal A Filmis 30 aastat. „Mind viidi esimesel tööpäeval Kosmose kinno „Lõvikuningat“ vaatama. Ma ei olnud vist kunagi varem kinos täispikka animafilmi enne vaadanud,“ meenutas ta. Tõldsepa esimene töökoht oli aga hoopis ajalehes, kus ta maksis välja honorare ja tegeles sularahaarveldusega.

Tõldsepp meenutas ka lugu sellest, kuidas Ülemiste järvel hädamaandunud DHL-i lennukist päästeti animaatorite tööd. Juttu tuli veel tootepaigutusest animafilmides ja sellega seotud eetikast, sellest, mis teeb animatsiooni edukaks, ning animaatorite järelkasvuga seotud katsumustest. Samuti kuuled, kuidas mõjutas valdkonda lõunanaabrite „Vooluga kaasa“ ja miks on Sipsikul poisi hääl.

Kuula-vaata lähemalt (Spotify ja Apple Podcasts):

2024. aasta novembris alustasime turunduspraktikate taskuhäälingu „Point“ lisasaatega „Point+“, kus igal nädalal võetakse fookusesse üks teema, mida kutsutakse kommenteerima valdkonna ekspert.

Loe ka:
– Kristian Taska: pole mõtet teha filme, mida keegi vaadata ei taha
– Pärtel Vurma: Eesti disain on tasemel, kuid õhus on väike mure
– Risto Rosimannus: kuidas lastekanal Kidzone laienes Baltikumist Lähis-Itta