„Point+“ taskuhäälingus käis külas Optimist Creative’i asutaja ja juht Magnus Lužkov. Tema teekond oma ettevõtte loomiseni algas pärast seda, kui ta kahekümnendates esimest korda koondati.

„Siis mõtlesingi, et sellist olukorda, kus mind saab koondada, ma enda ellu rohkem ei taha.“ Nii sündiski koos koolikaaslastega Image Empire ja pärast majanduskriisi juba Optimist. „Panime lati kohe kõrgele. Mõtlesime, et tahame saada Eesti parimaks loovagentuuriks. See usk on jäänud samaks. Meil on siiamaani juhtmõte better is possible (parem on võimalik).“ Tagasi vaadates ütleb ta, et agentuurielu pole kunagi olnud rahulik kulgemine. „See ei ole selline mõnus sõit, kus oled kogu aeg sadulas ja mõnusalt tiksud mööda randa. See on ikkagi totaalne rollercoaster (Ameerika mäed).“

Turunduse edu ja laienemist välisturgudele pidurdab Lužkovi sõnul endiselt hirm eristuda. „Meil on endiselt kõvasti seda postsovetlikku hirmu. Inimesed kardavad oma töökoha pärast, kardetakse ka netikommentaare. See sõltub palju isikuomadustest: kui inimene on väga enesekindel, siis ta ongi edukam ja teebki asju, mis paistavad rohkem silma. Tähelepanu ja eristuvus tähendavadki, et sa kellelegi meeldid ja kellelegi ei meeldi. See ongi risk, mida ei taheta võtta. Pigem tasub võtta see risk ja mingile seltskonnale väga meeldida.“ Lužkovi hinnangul algab julgus juhtimisest. „Me ei ole suutnud jõuda juhtideni ja tegelikult peaksid juhid küsima oma turunduse käest, miks me oleme nii ettevaatlikud.“

Eristumiseks on oluline luua väärtust. „Brändiehitajana pead kõigepealt andma, et midagi vastu saada. See on nagu see mees ja ahi. Sa ei saa hüpata ahju peale ja öelda, et anna sooja. Ahi ütleb vastu, et anna enne puid, siis saad sooja.“

Loovuse arendamiseks soovitab Lužkov kohtuda inimestega ja kogeda erinevaid keskkondi. „Jaan Aru on seletanud seda klotside näitel, et igal inimesel on peas tema klotsid. Ja kui ta hakkab mingit asja välja mõtlema, siis ta võtab piltlikult öeldes need klotsid ja ehitab nendest klotsidest, mis tal on. Ja kui nüüd mitu inimest kokku panna, siis sa saad asju ehitada erinevatest klotsidest ja aeg-ajalt sa pead uusi klotse hankima. Nende kombineerimine ongi see, mis selle erilisuse loob,“ kõneles Lužkov.

Enne koroonakriisi laienes Optimist Berliini. Lužkov meenutas, et kohalikele avaldas muljet Eesti agentuuride digivõimekus. „Need tööd, mida teeb Eesti tippagentuur, on Saksamaal ikkagi küllaltki tippagentuurilaadsed tööd.“ Kuigi kriis tõmbas hoogu maha, ei ole Optimisti ambitsioon raugenud. „10 aasta pärast tahaks me olla jõudnud sinna, et meil on tekkinud töid, mis on avanud meile välisturud ja -konkursid,“ ütles ta. „Ma arvan, et me saaks kopeerida Rootsi mudelit, et agentuurid on Rootsis, aga teevad rahvusvahelist tööd. See oleks oluliselt mõnusam, kui ei peaks olema füüsiliselt kuskil kohapeal.“

Lužkovi meelest ei pea agentuuri ja kliendi koostöö välja nägema nii, et ettevõte tellib teenuse ja agentuur esitab lõpuks ühe valmis lahenduse. Palju tõhusam on kaasata klient ideede arutellu juba varakult. „Sa võid teha ka kümneminutilise telefonikõne, et öelda, et näed, meil on sellised valikud laual, milline suund tundub loogiline,“ kirjeldas ta. „See hoiab kõigil kõvasti aega kokku. Muidu saad ülesande, pusserdad tiimiga, jõuad kuhugi välja, lähed näitad ühte või kolme lahendust, aga sa ikkagi lähed müüma midagi, mida ei teata oodata. See võib minna pihta, aga ei pruugi.“

Lisaks tuli juttu, kuidas mõjuda briifidel enesekindlalt, kes on Eesti reklaamivaldkonna superstaarid ning millised märgid annavad aimu, et klient kaalub agentuuri teenustest loobumist.

Kuula-vaata lähemalt (Spotify ja Apple Podcasts):

2024. aasta novembris alustasime turunduspraktikate taskuhäälingu „Point“ lisasaatega „Point+“, kus igal nädalal võetakse fookusesse üks teema, mida kutsutakse kommenteerima valdkonna ekspert.

Loe ka:
– Heiki Urbala: ettevõtted kasvavad siis, kui turundus julgeb piire kompida
– Siim Nikopensius: kui loodad ainult Eesti turule, oled väga haavatav
– Madis Laas: kõigil tuleks pürgida Eestist väljapoole
– Marge Kari: reklaami võiks olla vähem, aga eristuvamat
– „Palun näpista mind.“ Kuidas eestlasest turundaja Liina Kähri tegi Soome liha Hongkongis tuntuks