„Point+” saates käis külas reklaami- ja disainiagentuuri Rakett asutaja Priit Isok, kellega rääkisime tänapäeva reklaamist, disainist ja sellest, kuidas luua mõjusat brändi.

Eesti reklaamist rääkides ütles Isok, et selles kiputakse sageli korraga liiga palju ütlema. „Välimeedias on teinekord nii tekstimahukad reklaamid, et ma lihtsalt ei jaksa neid lugeda. Niisuguseid positiivseid elamusi jõuab minuni ikkagi ülivähe.” Mõju sünnib Isoki sõnul just lihtsusest. „Kui sa vaatad USA billboardi (suurel reklaamtahvlil) reklaame, siis me ei ole ligilähedaselgi tasemel. Sa paned sinna ühe pildi ja logo ning see räägib kogu loo ära. See on see, kuidas Nike suudab oma välireklaame teha.”

Rakett töötab juba aastaid ka Soome turul ning klientide hulka kuulub näiteks Lidl, kellele agentuur loob pakendidisaine. Isoki sõnul peab hea pakend andma loo edasi hetkega. „See üks sekund on kõige olulisem. Ja see tunne on tihti see lugu. Määrav on loo kvaliteet või lugu kvaliteedist. Kui see on ikkagi odav jama, siis ma ei viitsi seda lugu kuulata. Miks on „Punamütsikese” lugu kvaliteetne? Sest põnevus on seal õige koha peal,” tõi ta võrdluse.

Ka pakendidisainis tuleks tema hinnangul eelistada visuaali. Isok tõi näite, et sageli peetakse heaks märgiks, kui inimene jääb pakendit pikalt lugema, kuigi tegelikult võib see viidata vastupidisele. „Minu meelest tuleb seal lõks, et vaata, kui kaua ta seda teksti vaatas. See on vastupidi. Kui ta näeb isuäratavat lihatükki, on tal kõik kohe selge ja retseptorid hakkavad tööle. Kui ta peab seal teksti lugema, siis ta takerdub. Inimene on laisk.”

Rahvusvahelises turunduses peab Isok kõige olulisemaks kohaliku kultuuri tunnetamist. „Sa võtad Taani tüübid, väga lahedad, äge kontor Kopenhaagenis. Aga nad ei tunneta seda, mis tunne on kuskil Pärnu maantee bussipeatuses või Grossi poes. Mitte Stockmannis, Grossi poes.” Tema sõnul on disaini lihtsam eksportida kui kommunikatsiooni, sest disain ei vaja alati nii tugevat kohalikku keeletaju. Kuid ka disainis tuleb arvestada traditsioonide ja eri tähendustega. „Meile tundub roheline ilus ja kollane soe päikesevärv. Usbekkidele on kollane värv surmavärv,” teadis Isok rääkida.

Tehisintellekt teeb Isoki hinnangul juba praegu üllatavalt head disaini, kuid inimese eelis on endiselt võime näha tervikut. „Täna AI ei suuda joondada. Ma ütlen talle, et pane asjad samale kõrgusele, aga ta ei saa aru.” Samas näeb ta, et areng toimub väga kiiresti. „Kaks aastat tagasi said väga hästi aru, et see on AI tehtud video. Täna saad veel aru. Kolme aasta pärast enam ei saa. See areng on lihtsalt nii pööraselt kiire.”

Milliseid brände peab Isok aga Eesti edukaimateks ning kuidas aru saada, kas disainer on päriselt hea? Mis iseloomustab õpinguid Eesti Kunstiakadeemias 1990. aastate lõpul? Kuidas loodi ajakiri Magneet, agentuurid Design Factory, Zoom Ogilvy ja Rakett? Sellest ja paljust muust kuuled juba täispikas osas.

Kuula-vaata lähemalt (Spotify ja Apple Podcasts):

2024. aasta novembris alustasime turunduspraktikate taskuhäälingu „Point“ lisasaatega „Point+“, kus igal nädalal võetakse fookusesse üks teema, mida kutsutakse kommenteerima valdkonna ekspert.

Loe ka:
– Pärtel Vurma: Eesti disain on tasemel, kuid õhus on väike mure
– “Point+” keskendub teenusedisainile
– „Palun näpista mind.“ Kuidas eestlasest turundaja Liina Kähri tegi Soome liha Hongkongis tuntuks
– Peter Roose: 70 protsenti õige otsus on parem kui otsustamatus