Tõelised staarid ületavad põlvkondadevahelised barjäärid

05.04.2018

Kantar Emori äsja ajakirjandusse jõudnud küsitlus Eesti suurimate staaride kohta ärgitas küllap paljusid mõtlema, kes üldse on tõeline täht ja kuidas teha vahet staarikesel ja staaril. Küsitluse tulemus kinnitab ometi, et tippu jõudsid õiged inimesed.

Tõepoolest – kes võiks olla Eestis Anne Veskist suurem staar? Erinevalt teisele kohale tulnud Ivo Linnast on Veskil ette näidata staari staatus idapiiri tagant ja ka siinsed venelased tunnevad teda vägagi hästi. Nagu ütleb Veski, on tema teinud oma praeguse kuvandi loomiseks 40 aastat tööd, just nii lauldaksegi end kõigi põlvkondade südamesse.

Niisiis oleme leidnud ühe Eesti mõistes megastaarile tarvilise omaduse – tema saavutused ületavad põlvkondadevahelisi barjääre. Jõuab ju „Jätke võtmed väljapoole“ või „Roosiaia kuninganna“ endiselt nii koolipidude kui ka pensionäride tantsuõhtute kõlaritesse. Samamoodi on ka Ivo Linna lugudega, aga teda mängitakse pigem eestlastele.

Kas Arvo Pärti võib staariks nimetada?

Nagu arutleb ka Veski ise, on staari kuvand piiritletud pigem popmuusikute ja filminäitlejatega. Ilmselt tõrgub paljude inimeste keel nimetamast Tanel Padariga kolmandat-neljandat kohta jaganud Arvo Pärti staariks. Arvo Pärt on siiski midagi muud – ta on pigem kõrgkultuuri sümbol, inimene, kelle tõeline haare ei pruugi tegelikult jõuda paljudele eestlastele päralegi. Olgem ausad, valdav osa eestlastest pole ilmselt kuulanud Pärdi loomingut, samas annab otsida inimest, kes poleks tuttav Ivo Linna või Anne Veski lauludega. Niisiis võib öelda, et koht, mille Pärt saavutas, vastab inimeste automaatvastusele küsimusele, kes on globaalselt enim saavutanud Eesti kultuuritegelane.

Poliitikute staarideks tituleerimisega on lood keerulisemad. Eesti sümboolse juhina on tähtsaimal kohal president Kersti Kaljulaid, aga kuhugi pole kadunud ka Edgar Savisaar, seda eelkõige muukeelsete hulgas. Pigem on Savisaare staariks pidamine siiski tema kuulsusrikka mineviku järelkaja. Kui keegi sai Eesti poliitikutest staar olla, siis oli see just Savisaar – oma hiilgeaegadel oli ta avalikkusele silmatorkavalt ligipääsmatu, mees, kes esines üksnes suurtel lavadel ja ekraanidel ning kellest meedia kujundas tõelise müüdi. Savisaarel oli võimu ja tema autokraatlik maine üksnes süvendas staari kuvandit. Nüüd on see kõik kadumas.

Mõistagi on tore näha Eesti staaride hulgas ka Anu Saagimit, kelle sära ei ole saavutatud millegi muu kui seltskonnaelu keskmes viibiva skandaalitari kuvandiga. Kultuurikriitik Tõnis Kahu on staari mõiste kohta öelnud, et staari ei saagi mõõta selle järgi, mida ta teeb ja kui hästi. „Mitte mingi mõõdetav tehniline oskus staaristaatust ei seleta. Staar on unikaalne, mõõdupuudest kõrgemal.“ Niisugustest staaridest, kelle tegevusala ei oskagi täie veendumusega nimetada, kuid kelle tegemisi pressis pidevalt kajastatakse, ongi tabelisse jõudnud vaid Anu Saagim. Teda võib pidada ka sellise staarikategooria üheks rajajaks.

Lõppkokkuvõttes on meie staaride esikümme igati mitmekesine: lisaks lauljatele ja poliitikutele leiab sealt ka näitleja (Ita Ever), sportlase (Kelly Sildaru) ning ka ühe ammu lahkunud suure inimese – Georg Otsa. Nagu näha, ei pruugi mõnigi täht kustuda ka aastakümneid pärast maise kohalolu lõppu.

Staarikese tähelend algab kukkumisega

Eesti keele seletava sõnaraamatu järgi on staar lava-, filmi-, spordi- vms täht. Täht on raamatu järgi omakorda piltlik väljend väga kuulsa, eduka näitleja, muusiku, sportlase vms kohta. Wikipedia defineerib staari kui meelelahutusega tegelevat inimest, kes on tuntud rohkem kui ühes riigis ja kellel on palju fänne.

Eesti meedia meelelahutuslikum osa kasutab aga staari mõistet vägagi julgelt ka alles oma lavatee alguses olevate laulja- või näitlejahakatiste kohta. Meil on tõsielusarjade staarid, staarjuuksurid, staarnõiad ja  staarkriminaalid, aga vaevalt saab viimast staatust seostada meelelahutuse ja edukusega. Nii ongi sõna „staar“ eesliitena kasutamine muutunud kohati ka ajakirjandusliku iroonia erivormiks. Kui me näeme pealkirja „Eesti poksitippu saabus uus staar“, siis tasub küsida, kui palju leidub meil üldse selle spordialaga kursis olevaid inimesi. Iga täht vajab imetlejaid, ja kui neid on käputäis, siis ei saa olla ka staari.

Valdav osa meie meedias staarideks nimetatutest ei saa tegelikkuses kunagi tõeliseks staariks ja on võtnud juba oma tähelennu algul suuna otse alla. Keele- ja kirjandusteadlane ning meediaasjatundja Tiit Hennoste on staari mõiste devalveerimise kohta tabavalt märkinud, et kohalik staar on see, kes on televisioonis esitanud ühe laulu, superstaar aga see, kes on esitanud mitu laulu. Ometi võib öelda, et Eesti inimesed tunnevad tõelised staarid ära ja Kantar Emori poolt 15-74aastase elanikkonna seas läbi viidud uuring eraldas terad sõkaldest. Võtke eeskuju Anne Veskist, olge sama andekas ja sarmikas, tehke sama palju tööd ja võib-olla – aga ainult võib-olla – naeratab õnn ka teile!

Avaldatud 30.03.2018 Delfi portaalis.

 

Katrin Männaste

Katrin Männaste

Kantar Emori uuringuekspert