„Pointi“ uues osas on külas Orkla Eesti kommunikatsioonijuht Hanna-Liisa Ruul. Räägime ausalt läbipõlemisest, turunduse ja kommunikatsiooni koostööst ning teekonnast tänase ametini.

Pärast EBS Gümnaasiumi lõpetamist reisis Ruul üksinda Austraaliasse, taskus raha vaid kaheks nädalaks. „Muidugi ma olin natuke roosade prillidega, et terve maailm mind tohutult ootab ja et nüüd ma lähen sinna ja hakkan seal möllama. Sõitsin Austraaliasse kohale ja siis ühe-kahe nädalaga oli väga kiire selgus, et ega keegi sind otseselt ei oota.“ Kängurumaal töötas Ruul banaanifarmis, lapsehoidjana ja koristajana. Ligi aasta kestnud kogemus õpetas talle, et kui soovid midagi saavutada, tuleb ise pingutada.

Eestisse naastes asus Ruul EBS-is õppima ettevõtlust ja ärijuhtimist. Õpingute lõpus tekkis tal niivõrd suur huvi suhtekorralduse vastu, et kirjutas sel teemal ka lõputöö. Ruuli sõnul oli see hea viis valdkonnas jalg ukse vahele saada. Kui ta hiljem agentuuridelt praktikavõimalusi küsis, vastas teiste seas ka Hamburg & Partnerid, kuhu ta jäi ligi kaheksaks aastaks. Sealt viis tee edasi Agenda PR-i ning hiljem Statistikaametisse kommunikatsioonipartneriks.

Ruuli sõnul on ekslik arvata, et avalikus sektoris käiakse lihtsalt „kohvi joomas“. „See on niisugune linnalegend, et lähed riigiasutusse kohvi jooma. Kui sa lähed kommunikatsiooniosakonda, siis ma ei usu, et see on kuskil puhkamine,“ ütles ta. Statistikaametis sai Ruul proovida ka tiimijuhtimist, kuid mõistis kiiresti, et see ei ole tema tee. Kui LinkedInis jäi silma Orkla kommunikatsioonijuhi töökuulutus, otsustas ta kandideerida.

Rahvusvahelises grupis töötades on Ruul näinud, kui erinevalt suhtuvad inimesed kohalikesse brändidesse. „Midagi sellist, mida Kalev tähendab eestlastele, ei ole mitte üheski teises riigis,“ sõnas ta. „Ma näen, kuidas Kalevi tehast ka grupi tasandil hinnatakse. Me tõesti võime auga öelda, et oleme Põhjamaade šokolaadi kompetentsikeskus. Meil on väga hea know-how (oskusteave), väga head seadmed ja kõik olemas, et võib-olla ühel heal hetkel annab see meile uusi võimalusi.“

Kommunikatsioonis lähtub Ruul põhimõttest, et igal teemal ei pea sõna võtma. „Vali oma lahingud. Võib-olla igal pool ei olegi vaja kaasa kommenteerida,“ sõnas ta. Kui jutuks on šokolaad, peab ta loomulikuks, et sõna võtab just Kalev. Samas ei pea ta vajalikuks, et ettevõte kommenteeriks iga küpsiste või mahladega seotud teemat. Sama oluline on turunduse ja kommunikatsiooni koostöö. „Ma ei ütle, et see peab olema ühe inimese all, aga see peab olema joondatud, muidu võib see mõjuda kummastavalt.“ Näiteks kasutavad Orkla kõneisikud teadlikult samu väljendeid, mida turundus reklaamides.

Orklas on olulisel kohal ka kestlikkus. Näiteks on paljud töötajad läbinud mitmekümnetunnise kestlikkuse akadeemia. „Igal osakonnal on omad ESG-mõõdikud, mida peab täitma. See teema on meil vereringes nii tugevalt sees, et seda ei lõika enam välja.“ Ruulile teeb siiski muret, et mitu kliimaga seotud teemat on ühiskonnas jäänud tagaplaanile. „Need märgid, mis riigi poolt tulevad, et paneme selle teema kinni, ega see midagi head ei tõota,“ ütles ta.

Juttu tuli ka läbipõlemisest, mis on viinud Ruuli varem mitmeks kuuks töölt eemale. „Ma tahaks seda normaliseerida, et me vahel jõuamegi punkti, kus mõistus saab natuke otsa. Seda juhtub kõigil ja see ei tähenda, et sa oled nõrk.“ Tagantjärele mõistab Ruul, et ohumärgid olid näha juba varem. „Kogu aeg ma õhtul näpistan mingi tunni, hommikul ärkasin kell viis, et mingid asjad ära teha.“ Nüüd peab ta kõige olulisemaks oskust oma aega juhtida ja vajadusel öelda „ei“. „See ei näita, et ma ei hooli või mul ei lähe korda, vaid ma pean iseendast lugu.“

Lisaks arutasime põhjalikult viimaste kuude kõnekamaid kommunikatsioonikaasusi, mis on seotud LHV, Macta Beauty ja Statistikaametiga. Juttu tuli ka sellest, kui eetiliselt ajakirjandus selliseid olukordi kajastab, kuidas vähendada ettevõtte mainekahju ning kuidas keerulised hetked enda kasuks tööle panna.

Kuula-vaata lähemalt (Spotify ja Apple Podcasts):

2024. aasta augustis alustasime Emori taskuhäälinguga “Point”. Turundushuvilistele suunatud taskuhäälingu saatejuht on turunduslektor ja Emori konsultant Alar Pink. Iga osa keskendub ühele turunduseksperdile, kellel on pikaajalisem turundusvaldkonnas töötamise kogemus ning kes on vastustanud või vastutavad praegu organisatsiooni turundustegevuste eest.

Loe ka:
– Marie Ojamaa: Eesti tarbija ootab toidulauale pidevalt midagi uut
– Annika Oja: Kalevi brändiuuendus oli hea muudatuste juhtimise kogemus
– Margus Klaar: miks me turunduses sageli valet probleemi lahendame?
– Indrek Raudjalg: tähelepanu nimel tuleb teha kümme korda rohkem kui varem
– Karina Loi: uudiskünnise ületamine on muutunud üha keerulisemaks
– Mare Pork: inimesed raiskavad oma elu negatiivsete tunnete peale
– Maarja-Liis Toomik: ettevõte peab 28 päeva aastas minuta hakkama saama