Karina Loi: uudiskünnise ületamine on muutunud üha keerulisemaks
25.05.2026
25.05.2026
Pressiteadetest rääkides nõustus Loi saatejuhiga, et ühetaolisuse asemel võiks neis olla rohkem brändi häält ja vähem ametlikkust. „Kahjuks jõuab ajakirjanike postkastidesse jätkuvalt väga palju pressiteateid, mis on vormilt kõik üsna sarnased. Kui leida omanäolisem kirjastiil või sõnumi edastamise viis, siis see on väga okei,“ ütles ta.
„Mida inimlikum on kommunikatsioon, seda paremini jõuab see kohale,“ lausus Loi. „Ma olen alati olnud seda meelt, et igasuguseid reegleid ja eeskirju, kuidas midagi teha, on elus üldse väga palju. Jätaks kommunikatsiooni rohkem vabadust ja inimlikkust. Ma ei poolda seda, et peame kõik asjad reastama, läbi rääkima ja et juhtkonna poolt peab tulema allapoole sõnum, et nüüd teeme nii. Lõpuks oleme me kõik inimesed.“
Ettevõtte kommunikatsioonis soovitab ta valida igaks aastaks kuni kaks selget fookusteemat. Kui tippjuht esineb sageli meedias, võiks Loi meelest rohkem esile tuua ka tema inimlikumat poolt. „Mida inimlikumat külge me endast näitame, seda parem. /…/ Kui sa oled selline tüpaaž, kes tahab, siis pigem tuleb see kasuks, kui näitad ennast ka inimesena. Ja kommunikatsiooniinimene otsib sulle siis selliseid formaate, kus sa saad rääkida ka pehmematel teemadel.“ Samas ei tähenda see Loi sõnul esinemist kollases ajakirjanduses, vaid julgust rääkida teemadel, mis on juhile südamelähedased.
Varem on Loi töötanud Põllumajandusministeeriumis, Kaitseministeeriumis, Meta Advisorys, EAS-is ja Utilitases. Uues töökohas alustades on Loi sõnul kõige olulisem haarata härjal sarvist. „Ükskõik kuhu uude kohta ma lähen, siis esimesed kuud organisatsioonis on suhete loomisel üliolulised. Just see, et sa saad tippjuhtidega kohe alguses head suhted ja usalduse ning sul on uks lahti. See on nii oluline, sest tekib usaldus ja sinu enda enesekindlus selles rollis kasvab. /…/ Igal pool on mu kogemus tõestanud, et kui sa kohe alguses selle õige aja maha magad ja jääd kabinetti tiksuma, siis see võib saada saatuslikuks.“
Kui sisetunne soovitab jääda eriarvamusele, tasub Loi sõnul sellele kindlaks jääda. Ta meenutas apteegireformi ja aega, mil töötas Magnum AS-is. „Päris apteegireformi lõpus tuli ettepanek, et paneme apteegid mingiks ajaks kinni. Ja ma tundsin sisemiselt, et see ei ole õige. Kui sa mõtled inimese seisukohalt, siis sa ei saa sellist teenust kinni panna. Ükskõik, mis hea kavatsus seal taga ei ole, seda ei ole kuidagi võimalik ära rääkida. Aga ma kuidagi läksin kaasa üldsuse arvamusega, see tehti väga lühiajaliselt ära ja hiljem ma mõtlesin, et ma ei tea, kas see oleks olemata jäänud, kui oleksin suu lahti teinud, aga mind häiris, et ma ei julgenud, et ma ei öelnud tookord oma eriarvamust välja.“
Tulevikku vaadates usub Loi, et ei tehisintellekt ega ükski muu tehnoloogiline areng kommunikatsioonijuhi tööd üle ei võta. Nii kommunikatsioonis kui ka laiemalt muutuvad järjest olulisemaks inimese isikuomadused ning tööle kandideerides tagavad edu huvi maailma vastu ja kindel visioon, kuidas panustada organisatsiooni arengusse.
Pikemas intervjuus avaldas Loi veel, miks ta ei võtnud vastu pakkumist hakata Isamaa kommunikatsioonijuhiks ja kuidas ajakirjanikel on ettevõtete suhtes mõnikord kindlad hoiakud. Samuti kuuled, kuivõrd erinevad on ministeeriumide töökultuurid, kuidas suhtutakse seal nõunikesse ning milliseid õppetunde pakkus oma ettevõtte loomine ja juhtimine.
Kuula-vaata lähemalt (Spotify ja Apple Podcasts):
2024. aasta augustis alustasime Emori taskuhäälinguga “Point”. Turundushuvilistele suunatud taskuhäälingu saatejuht on turunduslektor ja Emori konsultant Alar Pink. Iga osa keskendub ühele turunduseksperdile, kellel on pikaajalisem turundusvaldkonnas töötamise kogemus ning kes on vastustanud või vastutavad praegu organisatsiooni turundustegevuste eest.
Loe ka:
– Janno Toots: pressiteatega ei liiguta kommunikatsioonis mägesid
– Hanna Turetski-Toomik: kommunikatsioon ei saa musta valgeks rääkida – see on vastuvõetamatu
– Kaja Sepp: ajakirjanik ei ole vastaspool, vaid partner
– Andreas Kaju: mõeldamatu, et lobiettevõtte juhid osaleksid poliitikas
– Maarja-Liis Toomik: ettevõte peab 28 päeva aastas minuta hakkama saama
Juhataja, Emor
Tihti kipuvad hindajad määrima Y-generatsioonile pähe „unikaalseid“ omadusi, mis on tegelikkuses iseloomustanud noori inimesi läbi aegade. Ent Y-põlvkonnal on võrreldes varasematega ka eripärasid, mis tulenevad mitte mingist sünnipärasest unikaalsusest, vaid keskkonnast, kuhu on sünnitud. Ja keskkond on võrreldes 1990. aastatega vägagi muutunud.