„Pointi“ uues osas on külas Põhja-Eesti Regionaalhaigla kommunikatsioonijuht Hede Kerstin Luik. Kui ta ametisse asus, töötas haiglas ligi 3600 inimest, nüüd aga juba üle viie tuhande.

„Mina hästi selgelt usun sellesse, et 5000 inimesega organisatsioon ei olegi ühtne ja ta ei saa mitte kunagi ühtseks, sellepärast et inimene ei tule tööle 5000 inimesega organisatsiooni, ta tuleb oma osakonda nende 10, 15, 20, 50 inimese juurde, kellega ta töötab ja seetõttu on absoluutselt okei, et kultuurides on erinevused. Kultuur on alati juhi nägu ja seda näed haiglas eriti selgelt. Mida me oleme suutnud teha, on selline läbiv kultuur, mingi DNA selgem väljatoomine,” rääkis ta.

Luige eestvedamisel otsustati luua haiglale sotsiaalmeediakontod. „Kui ma läksin haiglasse, siis meil ei olnud ei Facebooki ega Instagrami. Miks me võtsime need kasutusele? Mitte et keegi õudselt tahab patsiendina jälgida haigla tegevusi sotsiaalmeedias, vaid sellepärast, et see on parim sisekommunikatsiooni kanal. Kui sa mõtled meie tööle, siis eesliinitöötaja ei ela arvutis. Nad elavad patsiendi kõrvalpalatis, kirurg on päev läbi opisaalis. Ta ei istu arvuti taga, ei loe siseveebi.“

Niivõrd suure organisatsiooni puhul ei saagi Luige sõnul sise- ja väliskommunikatsiooni vahele piiri tõmmata. „Igasugune sisekommunikatsioon suures organisatsioonis on kohe väliskommunikatsioon ja viietuhandelise organisatsiooni puhul on see veel rohkem tõde. Nii kui me paneme uudise siseveebi, siis 10 minutiga helistab BNS või ERR.“

Meediasuhtluses kehtivad regionaalhaiglas kindlad põhimõtted. „Hästi lihtne. Esiteks räägib see, kes teab. Sellepärast olid meil ka kõneisikute meediatreeningud. Teiseks, avatus on üks meie põhiväärtusi: me räägime kõigest, millest saame, täiesti avatult. Me ei tee vahendatud kommunikatsiooni, et kommunikatsioonijuht andis teada – räägib arst, kes teab. See on valge kitli au ja tema kraadide kaitse. Ja kolmas põhimõte on, et nii suure organisatsioonina, mis on tõenduspõhine, me lähtume infost, mis on teaduslik. See tähendab, et meil võib olla eriarvamusi. Jah, teatud teemadel on juhtkonnal ühised seisukohad, aga meil on eriarvamused lubatud, kuniks need on tõenduspõhised.“

Lisaks on haiglal oma ajakiri, mitu teemaveebi, taskuhääling ja blogid. „See suurem mõte seal taga on see, et mida paremini me panustame inimeste informeerimisse ja ennetusse, seda vähem on meil tegelikult tööd. Ja kui meil Tervisekassa ressurss on piiratud, siis mida paremini me suudame aidata inimesi neid ennast aitama, seda säästlikumad me oleme selle ressursiga.“

Juttu tuli ka pereettevõtetest ja nende eripäradest. „Eestis oleme praegu seal, kus teine põlvkond on paljudes ettevõtetes juba laval, kolmandat on veel vähe. Aga suuremad väljakutsed tekivad siis, kui ettevõttes ei ole enam õed-vennad, vaid nõod.“ Pereettevõttesse kandideerides soovitab Luik keskenduda väärtustele. „Üks asi on deklareeritud väärtused, mida ma loen kodulehelt, aga katsu aru saada, loe artikleid, intervjuusid, käi kohal ja taju selle koha hõngu, mida siin päriselt väärtustatakse. Kui teie väärtused klapivad, siis tasub minna, sest enamus tänastest börsifirmadest on alustanud perefirmana. Seal on drive’i (hoogu),“ ütles ta.

Luik on olnud ka reklaamiagentuuri TBWA tegevjuht. „See ei olnud päris minu roll. Reklaamiagentuuri tegevjuhi roll on sisuliselt raha teenimine – see on müük ja arvutamine. Ma olen liiga inimeste inimene. /…/ Seal on ilmselt mingi teist tüüpi nälg, mingi saavutusvajadus. Kui sa vaatad meie palju saavutanud ettevõtjaid, siis paraku näed väga palju inimesi, kes on ennast lõhkunud. Ettevõtja elu ei alga hommikuse kundalini joogaga ega lõppe enamasti mõnusa õhtuga laste seltsis. Seal on pisarad, seal on higi, seal on veri. See on väga raske. Ma olen näinud ettevõtjaid nii lähedalt, et näen ka selle hinda.“

Täispikas episoodis räägib Luik veel läbipõlemise esimestest märkidest ja sellest, kuidas teha otsuseid, kui enda sees ja ümber valitseb teadmatus. Samuti saad teada, milliseid küsimusi esitada töövestlusel, et saada kiirelt aimu ettevõtte väärtustest. Lisaks arutleme ajakirjanike, patsientide ja haigla omavahelise suhtluse ning sellega seotud eetiliste küsimuste üle. Juttu tuleb ka tunnustusürituste korraldamisest ja nendega seotud kommunikatsioonist.

Kuula-vaata lähemalt (Spotify ja Apple Podcasts):

2024. aasta augustis alustasime Emori taskuhäälinguga “Point”. Turundushuvilistele suunatud taskuhäälingu saatejuht on turunduslektor ja Emori konsultant Alar Pink. Iga osa keskendub ühele turunduseksperdile, kellel on pikaajalisem turundusvaldkonnas töötamise kogemus ning kes on vastustanud või vastutavad praegu organisatsiooni turundustegevuste eest.

Loe ka:
– Heili Klandorf-Järvsoo: kui suhtled 960 000 kliendiga, pead nägema 360 kraadi
– Triin Ärma: pead arvestama, et siseinfo võib alati välja jõuda
– Mare Pork: inimesed raiskavad oma elu negatiivsete tunnete peale
– Kristi Liiva: enamik muutusi ebaõnnestub seetõttu, et pinnas pole ette valmistatud
– Tarmo Hõbe: juhtimises tuleb otsustada julgelt ja kiirelt, kasvõi eksida